Eestis lisandus rekordilised 125 koroonapositiivset ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1603872000000 | amCalendar}}
Foto: Olev Kenk/ERR

Möödunud ööpäevaga tuvastati koroonaviirus Eestis 125 inimesel. See tõstis Eesti nakatumisnäitaja kahe nädala kohta 100 000 elaniku kohta 48,46-ni (teisipäeval 42,06).

Kokku tehti möödunud ööpäevaga 1987 koroonatesti. Enim uusi nakatumisi tuli Harjumaale - 48. Palju nakatumisi tuli juurde ka Raplamaale - 29. Ida-Virumaale lisandus 19 nakatumist.

Pärnumaale lisandus seitse, Tartumaale viis ja Jõgevamaale samuti viis nakatunut. Üks nakatumine tuvastati Saaremaal, Võrumaal, Viljandimaal, Valgamaal ja Läänemaal. Teadmata ehk rahvastikuregistris märkimata sissekirjutusega oli seitse nakatunut. Reeglina on sellisel juhul tegemist välismaalastega.

Seni oli Eestis enim koroonapositiivseid tuvastatud 2. aprillil, kui viirus diagnoositi 93 inimesel.

Haiglaravil on 32 inimest, neist üks juhitaval hingamisel. Koroonaviirus on nõudnud Eestis 73 inimese elu.

Kolle Rapla hooldekeskuses

Raplamaal tuli hooldekodu laustestimisel välja üle 30 juhu, nakatunud on nii hooldatavad kui ka töötajad. Maakonnaleht Raplamaa Sõnumid täpsustas, et tegemist on Rapla hooldekeskusega, kus oli haigestunud kaks keskuse töötajat, mille järel viidi esmaspäeval läbi laustestimine. Selle tulemusel on hetkel hooldekeskuses kokku 32 haigestunut, kellest 13 on töötajad ja 19 kliendid.

Rapla hooldekeskus on kohaliku omavalitsuse segatüüpi hoolekandeasutus, mille tegevuse eesmärgiks on ööpäevaringne hooldamine koos dementsete hooldamisega, toetatud elamine, töötamise toetamine, igapäevaelu toetamine, rehabiliteerimine, kriisiteenused emale ja lapsele ning avahooldus ja päevakeskus ehk supiköök.

Kolded mujal Eestis

Enam kui pooled kolded on seotud töökohtadega, palju on ka koolikoldeid, mida saab seostada haigena tööl käimisega.

Möödunud nädalal hakkasid levima tööringis, pereringis ja välismaalt sisse toodud juhud. Laste seas on haigestumist vähem, aga üle poolte neist said haiguse peamiselt kodust. Ka vanemaealised said haiguse peamiselt kodust.

Ligi veerand möödunud nädalal testitutest olid asümptomaatilised ehk sisuliselt ilma sümptomiteta põdejad. Levinud kaebused on peavalu ja kriipiv kurk. Seetõttu tuleks ka väikseima enesetunde muutusega pöörduda arstile.

Välismaalt sisse toodud juhud on sel nädalal hakanud kasvama võrreldes möödunud ja ülemöödunud nädalaga. Isegi kui Eestis nakatunud välismaa jalgpallurid maha arvata, on ikka välismaal nakatunute arv kõrgem kui varem.

Positiivsete testide osakaal kasvab

Positiivsete testide osakaal kõigist proovidest on kasvus. Möödunud nädalal oli see 3,5 protsenti.

Muude külmetushaiguste hulk on langenud, kuid koroonapositiivsete hulk kasvab.

Ainult Norras on Euroopa riikidest madalam nakatumismäär kui Eestis. Kõik meie naaberriigid on kasvutrendis. Ka suremuse määr on kasvutrendis.

"Pole põhjust loota, et praegu hakkab olukord ilusamaks minema," tõdes terviseameti peadirektori asetäitja tervisekaitse alal Mari-Anne Härma.

Paljud põevad haigust kergelt, aga kui nakatumine kontrolli alt väljub, võib see hakata koormama ka haiglavõrku, nagu on näha mitmete teiste riikide pealt.

Töökoldeid võib põhjustada olukord, kus inimesed töölaua taga kannavad küll maski või hoiavad distantsi, aga lõuna- või suitsupausiks lükatakse mask lõua alla või suheldakse kolleegidega paljukesi ja väga lähestikku. Seetõttu soovitab tööinspektsioon kehtestada töötajatele reeglid ka puhkepausideks.

Toimetaja: Urmet Kook, Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: