Elektritõukerataste seadust ootasid nii politsei kui ka rendifirmad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Inimeste vahel kihutavad elektritõukeratturid, kiiruskatseid tegevad elektritõukeratturid, valesti pargitud tõukerattad - need on kõik probleemid, mis juba mitmendat aastat ikka ja jälle üles kerkivad. Uuest aastast on need tegevused aga karistatavad. Uut elektritõukeratast reguleerivat seadust ootasid nii politsei kui ka rattaid rentivad firmad.

Uuest aastast kehtima hakkav seadus reguleerib nii elektrilise kui ka tavatõukeratta kiirust, turvavarustust, parkimist ja muud. Lisaks tõukeratastele saavad seaduses uue nime kergliikur veel mitmed varem määratlemata liikumisvahendid nagu tasakaaluliikur, üksratas, rula ja muud, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Suurimaks lubatud sõidukiiruseks saab elektritõukerattal olema 25 km/h. Jalakäijate vahetus läheduses tuleb aga sõita kiirusega, mis oleks just neile ohutu.

"Ka siiamaani meil on liiklusreeglites kirjas ikkagi see, et jalakäijate vahetus läheduses tuleb liigelda ohutult, tuleb liikluses teistega arvestada. Kõik need reeglid on kehtivad ka täna, aga ei olnud konkreetselt määratud seda kiirusenumbrit. 1. jaanuarist, jah, on see ka määratletud," selgitas PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

Kui renditõukeratastel on juba praegu kiirusepiiraja peal, siis eraomandis olevate elektritõukerataste maksimaalne kiirus võib olla ka 100 km/h. Pärast 1. jaanuari ei pea selliseid tõukerattaid ära peitma, aga nende kiirust tuleb piirata.

"Ja tulevikus kindlasti tasub nendel, kes endale sellist sõiduvahendit soetavad, sellega juba arvestada, et nii-öelda võimsamaid kui üks kilovatt ja selliseid, mis sõidavad kiiremini kui 25 km/h endale soetada ei tasu," kinnitas Loigo.

Paljud võimsamate kergliikurite omanikud piiravadki ise teadlikult juba praegu oma kiirust.

"Kindlasti, kui ma ikkagi linnas liigun inimeste vahel, ma sõidan kergliiklusteedel, siis ma ikkagi olen järginud seda kuni 25 km/h. Jah, kui ma tahan teha kuskil mujal mingisuguseid teste, ekstreemseid asju, näiteks maastikusõitu või midagi, ma teen seda kindlasti, aga ma teen seda väljaspool linnapiire," selgitas elektritõukeratta entusiast Nils Piirma.

Olgu see tingitud kiirusest või muust ohtlikust käitumisest, aga fakt on see, et tõukeratastega juhtub aina rohkem õnnetusi. Kui eelmisel aastal toimus tõukeratastega kokku 18 liiklusõnnetust, siis ainuüksi oktoobrikuu seisuga on neid tänavu juhtunud juba 33. Ja need on raskemad õnnetused, mis jõuavad politsei statistikasse.

"Kõik need õnnetused on olnud ikkagi kasvutrendis. Kindlasti on põhjus selles, et nendega rohkem liigeldakse, neid rohkem kasutatakse. Ja eks seal kergliiklustee peal on tegelikult läinud ka oluliselt kitsamaks, kui aastaid varem oli," selgitas Loigo.

Tema sõnul aga ei muuda uus seadus politsei vaatevinklist palju.

"Täna oleme viinud juba järelevalvet kergliiklusteedele, sest seal lihtsalt liiklus on läinud nii tihedaks ja järelevalve järele on seal vajadus. Me täna seal juba seda teeme. Nüüd ka uue seaduse jõustudes kindlasti me teeme seda edasi, aga mil määral ja kas seda mahtu on seal oluliselt vaja tõsta, eks seda näitab meile aeg," rääkis Loigo.

Lisaks kiirusele reguleerib seadus näiteks selle, et alla 16-aastased kergliikuri juhid peavad edaspidi kandma kiivrit. Siinkohal oleks Nils Piirma aga oodanud oluliselt karmimat seadusepügalat - kiivrikohustust kõigile.

"Kiiver peab olema kohustuslik, vahet ei ole kas või 25 või 15 km/h. Kui sul tuleb ikkagi mingisugunegi takistus ette ja sa oled kohustatud ennast külili viskama või sa käid kogemata lihtsalt üle lenksu, kiiver ikkagi on põhiline," rääkis Piirma.

Kui eratõukkerataste omanikud leiavad, et seadust on eelkõige vaja renditõukerataste kasutajate ohjeldamiseks, siis rendifirma leiab vastupidist.

"Meie ütleme pigem vastupidi, et meile meeldib, et on seadus just õigusselguse mõttes. Me oleme ise ennast reguleerinud, aga nüüd on kasutajatel selgus. Ja tegelikult on ka selgus eratõukeratastel. Kui meil on algusest peale olnud kiirusepiirang, siis on neid juhtumeid, kus on nähtud, et Laagna teel sõidab mõni oma eratõuksiga 80 km/h, kusjuures tal ei ole ühtegi kaitsevahendit küljes. Pigem see aitab just laiemat liiklusohutust luua," rääkis Bolti Balti- ja Põhjamaade valitsussuhete juht Sandra Särav.

Seadus reguleerib ka parkimist

Renditõukerataste puhul on üheks suurimaks probleemiks nende parkimine kõnniteedele. Uues seaduses on aga kirjas, et jalakäijale tuleb ruumi jätta vähemalt poolteist meetrit.

"Jah, võib öelda küll, et see parkimine on üks tõsisemaid probleeme. See on tegelikult kinni pigem kasutajas kui ettevõttes, kes neid välja rendib. Kui me rendime neid välja nii-öelda stardipositsioonilt, siis nad on kõik ilusasti pargitud ja sealt saab võtta, edasi aga on iga kasutaja vastutus," ütles Tallinna abilinnapea Andrei Novikov.

"Ja me oleme tegelikult inimesi ära blokeerinud. Kui keegi teavitab meile kas tallinn@bolt.eu või ise märkame, paneme paika kellaajaliselt ja asukoha järgi ja kui on tõesti mitu rikkumist - esialgu anname hoiatuse -, siis tegelikult me oleme kasutajaid ära blokeerinud selle eest," ütles Särav.

Seaduse täitmist hakkabki edaspidi kontrollima ikkagi politsei. Lisaks sellele, et Tallinn on kehtestanud teatud tsoonid, kuhu tõukerattaid parkida ei tohi ja vajadusel võib seda veelgi piirata, siis muus osas linn seaduse täitmist kontrollima ei hakka.

Tallinn teeb rendifirmadega koostööd

Renditõukerataste ettevõtetega teeb linn aga koostööd ja seda mitte ainult murede lahendamisel.

"Tegelikult on harukordne võimalus saada nendelt andmestikku, mis aitab meil paremini välja selgitada, millised need kergliikluskoridorid oleksid, kus peaks linn prioriteetselt investeerima. Me räägime küll jalgrattateedest või kergliiklusteedest, aga tegelikult, kui me vaatame tänast linnapilti, siis umbes sama palju on tõukerattakasutajaid kui jalgrattureid ja tendents on pigem tõukerataste poole," rääkis Novikov.

Tundub, et vähemalt mõneks ajaks on tõukerattad tulnud, et jääda. Bolt peab linnaga läbirääkimisi, et sel talvel ei peaks elektritõukerattad ka talveunne minema.

"See aasta vaatamegi jooksvalt ka näiteks hommikuti, et kui täna sajab lund, siis lihtsalt teenust ei käivita, sest meil teenus hakkab tööle hommikul kell 6, aga me saame näiteks silma järgi otsustada, et kohe ei pane tööle või siis alustame mõni tund hiljem, sõltuvalt siis sellest, kuidas ilm lubab," ütles Särav.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: