Kosovo president astus sõjaroimasüüdistuste tõttu tagasi
Kosovo president Hashim Thaci, kes juhtis mässulisi 1990. aasta iseseisvusvõitluses Serbia vägede vastu, astus tagasi, et astuda rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) ette Haagis, et vastata sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude süüdistusele.
Thaci teatas tagasiastumisest neljapäeval pealinnas Prištinas pressikonverentsil ning ütles, et astub selle sammu kaitsmaks Kosovo presidendiameti rikkumatust.
Thacile esitas süüdistuse Kosovo erikohus (KSC), mis uurib 1990ndate aastate Kosovo konflikti ajal toime pandud sõjakuritegusid. KSC moodustati 2015. aastal Serbiast iseseisvumise nimel võidelnud Kosovo albaanlastest mässuliste väidetavate sõjakuritegude uurimiseks.
Thaci kuulutas välja Kosovo iseseisvuse 2008. aastal, kolm aastat pärast ühte valimisvõitu.
Tema reputatsioon sai kahjustada 2010. aasta Euroopa Nõukogu raporti avaldamise järel, milles teda süüdistati organiseeritud kuritegevuses ning serbia, albaania ja roma tsiviilelanike poliitiliselt motiveeritud tapmises sõja ajal ja pärast seda.
Haagi eriprokurörid, kes vastavat juurdlust uurisid, esitasid Thacile juunis ametlikud süüdistused, mis hõlmavad mõrvu, inimeste röövimisi, tagakiusamist ja piinamist.
Pärast seda, kui kohtunik süüdistused kinnitas, teatas Thaci neljapäeval tagasiastumisest.
"See ei ole kerge aeg minu ja mu perekonna jaoks ega nende jaoks, kes toetasid ja uskusid minusse meie heitluses kolme kümnendi jooksul vabaduse, iseseisvuse ja riigi ülesehitamise nimel," ütles Thaci pressikonverentsil.
Thaci osales 1990. aastatel tudengina Belgradi vastases passiivses vastupanus. Hiljem kolis ta Šveitsi, kus elab suur albaanlaste diasporaa. Hiljem otsustas ta koos kaasmõtlejatega lõpetada rahumeelse opositsiooni albaanlasi represseerivale Serbia režiimile.
Ta osales teiste albaanlastega sissiarmee KLA moodustamises Serbia liidri Slobodan Miloševici vastu. Sõjas hukkus enam kui 13 000 inimest, kellest suurema osa moodustasid albaanlased.
Thaci on tõrjunud tema vastu esitatud süüdistusi sõjakuritegudes, kirjeldades neid kui vastupanu Serbia repressioonidele.
"Rahuajal võisin ma teha poliitilisi eksimusi, kuid sõjakuritegusid mitte iial," ütles ta juunis.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: AP-AFP-BNS