Marko Mihkelson: Eesti-USA suhted Joe Bideni võidu järel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Marko Mihkelson
Marko Mihkelson Autor/allikas: ERR

Joe Bideni võit pole ilmselt uudis, mida praeguses Eesti valitsuses üheselt tervitatakse. Sellest on kahju, sest Eesti suhted Ameerika Ühendriikidega pole kunagi sõltunud ega tohtinud sõltuda sellest, kes on parasjagu valitud USA presidendiks, kirjutab Marko Mihkelson.

Eesti välis- ja julgeolekupoliitika kõige tähtsamaks strateegiliseks eesmärgiks on hoida ja tugevdada demokraatlike riikide liitlasruumi, mille keskmes asuvad Ameerika Ühendriigid. Maarjamaa risti kavaleri Joe Bideni võit presidendivalimistel loob head eeldused koostöö ja kokkuhoidmise tugevnemiseks vabas maailmas. See on ühtlasi ka väärika ja lugupidava poliitika võit.

Joe Bideni võidul on vähemalt kolm positiivset mõjutegurit Eesti-USA suhetele.

Esiteks mõistab Biden väga hästi, et Atlandi-üleste suhete tugevusest sõltub ka Ameerika Ühendriikide julgeolek.

NATO liikmed võivad olla rahulikud, sest USA uus president ei mängi mõttega jätta liitlased maha või üksinda üha süvenevate rahvusvaheliste väljakutsetega. USA sõjaline kohalolek Euroopas jääb alles, kuid see ei tähenda, et Biden vaataks läbi sõrmede näiteks eurooplaste madalatele kaitsekulutustele või õigusriigi põhimõtete ja vähemuste kaitse riivele üksikutes riikides.

Teiseks lähtub Bideni meelest Ameerika Ühendriikidele suurim julgeolekuoht Venemaalt. Selle väljakutsega tegelemisel taastab Biden luurekogukonna usalduse Valge Maja suhtes ning ennistab töörahu rahvusliku julgeoleku valdkonnas, eriti presidendi administratsioonis ja välisministeeriumis. Venemaa heidutamiseks jätkab Biden tihedat koostööd NATO liitlastega, pidades eriti tähtsaks alliansi idatiiva tugevdamist.

Kolmandaks toob Biden USA viivitamatult tagasi Pariisi kliimakokkuleppesse. Erinevalt Trumpist on Bidenile rahvusvaheline koostöö oluline nii globaalsete probleemide lahendamisel kui ka liitlassuhete edendamisel.

Suure tõenäosusega muutuvad ka USA ja Euroopa Liidu suhted pigem ühisosa otsivaks ning parimal juhul võiks see viia kaubanduskõneluste taasalustamiseni. Viimane oleks oodatuim vastureaktsioon Hiina mõjujõu kasvule.

Eesti-USA suhetes on Bideni ajastu alguses oluline kiirelt keskenduda töötasandi kontaktide uuendamisele või uute loomisele. Eriti oluline on, et nii Eesti kui ka USA viiksid oma saatkonnad võimalikult kiiresti täisesindatuse tasemele.

Kui meie praegune suursaadik Washingtonis Jonatan Vseviov asub veebruaris tööle välisministeeriumi kantslerina - ja uue saadiku volituste kehtima hakkamine võtab paratamatult aega -, siis USA-l pole Tallinnas suursaadikut kohal olnud juba mitu aastat. See muidugi ei takista kahe riigi vahelist suhtlust, aga saadiku kohalolek lisab välisesindusele kaalu ja diplomaatilist nähtavust.

Lisaks uuele administratsioonile on Eestil oluline jätkata aktiivset lobitööd USA kongressis, kus seekordsete valimistega on vabariiklased säilitanud ülekaalu senatis ja demokraadid hoidnud oma käes esindajatekoda. Kuna kongresmenide ja senaatorite seas on nii uusi liikmeid kui neidki, kes Eestile olulistes välispoliitika küsimustes pole kuigi kodus, tuleb nendega kohtuda ja meie huvisid väsimatult meelde tuletada.

Arvestades seda, et sarnaselt Barack Obama ja Donald Trumpiga ei pääse ka Joe Bideni administratsioon keskendumisest Hiinale. Meile on oluline, et USA tähelepanu Pekingi survel ei hajuks ning püsiks ka Euroopal.

Seepärast tuleb jätkata sisulist koostööd USA mõttekodadega, et ühes sellega mõjutada ka USA poliitika kujundamist liitlassuhete tugevdamisel ja näiteks kaitseinvesteeringute kasvatamisel Balti riikidesse. Selleks on oluline ka Eesti, Läti ja Leedu omavahelise koostöö tugevdamine.

Ja lõpetuseks – Bideni võit pole ilmselt uudis, mida praeguses Eesti valitsuses üheselt tervitatakse. Sellest on kahju, sest Eesti suhted Ameerika Ühendriikidega pole kunagi sõltunud ega tohtinud sõltuda sellest, kes on parasjagu valitud USA presidendiks.

Küll aga soovitaksin välisminister Urmas Reinsalul keskenduda vähemuste õigusi piiravate sammude asemel (näiteks meie suursaadikutel LGBT vähemuste kaitseks tehtavate avaldustega ühinemise keelamine või Ungari ja Poola õigusriigi problemaatika suhtes vaikimine) Eesti väärtuspõhise välispoliitika elluviimisele viisil, kus sõnad ja teod käivad kokku. Sama kehtib kogu valitsuse kohta.

See aitaks kõvasti kaasa ka kiiremalt ühisosa leidmisele USA uue administratsiooniga. Sellest võidavad ka Eesti-USA suhted ja laiemalt Eesti renomee meie lääneliku väärtusruumi liitlaste seas.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: