Joe Bideni administratsioonilt võib oodata karmimat Venemaa-poliitikat võrreldes nii Donald Trumpi kui ka Barack Obamaga, kuid võimaluste piires aktiivsematki diplomaatiat. USA võib ette võtta uusi jõupingutusi Ukraina konflikti lahendamiseks, kuid sel teemal ei ole alust oodata kiiret edu.

USA peatselt ametisse astuv uus administratsioon tunneb hästi Euroopat, sh Ida-Euroopat ja Venemaa ohtu regionaalsele julgeolekule. Biden toetas aktiivselt Ukrainat olles Obama asepresident ja külastas riiki mitmeid kordi. Tal on selge arusaam Ukraina tähtsusest Euroopa julgeolekule.

Presidendina Bidenil on vaevalt aega Ukrainale pühenduda, kuid tema välisministrikandidaat Antony Blinken jagab sarnast vaadet Venemaale ja Ida-Euroopale ning on neil teemadel samuti kogenud. Nii asepresident Biden kui ka Blinken, kes tollal töötas julgeolekunõunikuna, toetasid USA tugevaid vastusamme, kui Venemaa 2014. aastal annekteeris Krimmi ja asus pidama sõda Ida-Ukrainas.

Obama positsioon oli pehmem ja ettevaatlikum, kuigi temagi mõistis hukka Venemaa tegevuse. Võimalik, et Lääne teravam reaktsioon Venemaa-poolsele jõukasutusele kohe Ukraina kriisi algfaasis oleks pidurdanud Kremli edasisi samme.

Nii Bidenil kui ka Blinkenil oli oluline roll Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamisel. Mõlemad nõudsid ka Ukraina toetamist kaitseotstarbeliste relvadega, kuid Obama soovis vältida USA osalust relvastatud konfliktis.

Iroonilisel kombel oli see lõpuks president Trump, kes kiitis heaks algselt Bideni poolt tehtud ettepaneku müüa Ukrainale tankitõrjerakette Javelin, kuigi Trump on hoidunud kritiseerimast Venemaa tegevust Ukrainas ja üleüldse.

Bideni kriitiline hoiak Venemaa suhtes toetub arusaamale rahvusvaheliste reeglite ja demokraatlike väärtuste tähtsusest USA välispoliitikas. Kuna Venemaa rikub Ukrainas keskseid rahvusvahelise julgeoleku norme, tuleb tema tegevusele jõuliselt reageerida.

Toetus Ukrainale on samal ajal ka toetus demokraatiapüüdlustele, mis on viimaste aastakümnete jooksul korduvalt toonud massilisi meeleavaldusi Kiievi Maidanile. See on ka osa Venemaa autoritaarse režiimi mõjutustegevuse tõrjumisest, mis on üks Bideni välispoliitika prioriteetidest.

Biden on tõstnud demokraatia toetamise ja tugevdamise - ka Lääneriikides – üheks oma tähtsamatest eesmärkidest. Väärtuste roll välispoliitikas, mis Trumpi võimuloleku ajal pea olematuks kahanes, tuleb jõuliselt tagasi. Siin peitub ka Ukraina nõrk koht. Ukraina ei ole seni suutnud tõhusalt piirata korruptsiooni ega tagada kohtute sõltumatust.

Asepresidendi rollis nõudis Biden häälekalt nende probleemide lahendamist. USA ja ka Euroopa Liidu toetus Ukrainale võiks olla tugevam, kui viimane suudaks oma sisereformidega tõhusamalt tegutseda.

Venemaa kardab põhjendatult USA sanktsioonide karmistumist ja muid vastusamme Kremli püüdlustele oma mõju Ida-Euroopas, aga ka Lähis-Idas säilitada või tugevdada. Samal ajal väärib tähelepanu see, et mitmed USA välispoliitika eksperdid on viimastel kuudel esinenud avaldustega, mis kutsuvad üles Venemaaga aktiivsemalt suhtlema ja konfliktide lahendamise nimel uusi jõupingutusi tegema. Siinkohal on oluline märkida, et dialoogi lisamine ei tähenda iseenesest oma seisukohtade pehmendamist.

Üks valdkond, milles tuleb kiiresti tegutseda ja on ka mingit lootust edu saavutada, on USA ja Venemaa vahelised relvastuskontrolli läbirääkimised. Joe Biden soovib pikendada tuumarelvi puudutava uue START-lepingu kehtivust, mis praeguse seisuga lõpeb juba veebruaris. Samas on oodata, et USA püüab käivitada laiemad läbirääkimised nii tuuma- kui ka tavarelvi hõlmava relvastuskontrolli tugevdamiseks.

Vaevalt leitakse Ukraina konfliktile lahendust nii kaua kui Venemaa eesotsas jätkab Vladimir Putin, kes on järjekindlalt keeldunud tunnustamast Ukrainat suveräänseks riigiks. USA ja Euroopa riigid ei tohiks kiirustada lahenduse otsimisega.

Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmine on endiselt Euroopa julgeolekule suure põhimõttelise tähtsusega. Venemaale ei peaks andma signaale, mida too võib tõlgendada kui Lääne valmisolekut mööndusteks. Ukraina jätkab oma iseseisvuse kaitsmist; talle vastu tahtmist peale surutud lahendus ei saaks olla jätkusuutlik. Konflikti lahendamine eeldab Venemaa hoiaku muutumist ja teistelt osalistelt pikka meelt.

Kommentaar ilmus algselt Soome ajalehes Kaleva.