Läinud nädalal tegi USA järgmine president Joe Biden esimesed telefonikõned Euroopa liidritega. Kõnede sõnum oli lihtne: Ameerika Ühendriikide ja Euroopa suhted soojenevad taas. Kuid pärast turbulentset nelja aastat on põhjust küsida, kas Euroopa peaks soovima naasta täpselt samasuguste suhete juurde nagu neli aastat tagasi?

Saksamaa USA Marshalli Fondi analüütiku Kristine Berzina sõnul on Donald Trumpi ametiaeg teatud jälje jätnud: "Ma ei usu, et suhted muutuvad roosiliseks ja taastatakse täielikult, sest eurooplased ei tea kui kaua see kestaks. Üleskutse Euroopa suuremale autonoomiale, investeeringutele ja strateegilisele mõtlemisele jätkub, sest tunne, et julgeolek ja transatlantilised suhted on haprad, jääb alles."

Centre for European reform välispoliitika direktori Ian Bondi sõnul toob Bideni ametiaeg siiski kaasa suhete normaliseerumise: "Biden on atlantitsist. Nii senaatori kui asepresidendina külastas ta tihti Euroopat ja osales regulaarselt Müncheni julgeolekukonverentsil. Ta tunneb ennast Euroopaga suheldes mugavalt."

Balti riikidele on loomulikult oluline ka julgeoleku küsimus. Berzina usub, et Bideni presidentuur mõjub julgeolekule paremini kui teeks seda Trumpi teine ametiaeg. Peamiselt selle pärast, et esimesel ametiajal mõjutas julgeolekupoliitikat paljus kaitseminister James Mattis, keda administrasioonis enam ei ole.

"Ameerika Ühendriigid jätkavad meie julgeoleku toetamist. Samuti karmi ning kriitilist hoiakut Venemaa ja nende kui julgeoleohu suunal. Seda me võime Bideni ametiajast oodata," kinnitab Berzina.