Joseph Robinette Biden sündis 20. novembril 1942. aastal Pennsylvania osariigis Scrantoni linnas iiri päritolu ema ja inglise-prantsuse-iiri juurtega isa esimese lapsena. Bideni isa oli jõukas ettevõtja, kes küll laste sündmise ajal pankrotistus ning töötas ennast uuesti üles automüüjana. Oma esimesed eluaastad veetis pere Scrantonis, kust aga hiljem isa tööotsimiste tulemusel kolis Delaware'i osariiki New Castle'i maakonda.

Biden alustas ülikooliõpinguid Delaware'i ülikoolis, kuid sai õigusteaduste kraadi 1968. aasta Syracuse'i ülikoolis.

Poliitikuks 28-aastaselt

Bideni poliitikukarjäär algas 28-aastaselt, kui ta valiti 1970. aastal New Castlle'i maakonnavalitsusse. 1972. aastal võitis ta aga juba Delaware'i osariigi senaatori koha, kuna ükski teine demokraatliku partei kandidaat ei soovinud senise senaatori, vabariiklase Caleb Boggsi vastu kandideerida. Biden võitis valiised 50,5 protsendiga.

Juristi haridusega Biden jäi senati liikmeks 36 aastaks (3. jaanuar 1973 – 15. jaanuar 2009), olles valituks osutudes ajaloos nooruselt kuues senaator ning senatist lahkudes ametiaja pikkuselt USA senaatorite seas läbi ajaloo 18. kohal.

Senatis tegutses Biden pikalt välissuhete komitees, olles alates alates 2007. aasta jaanuarist kuni oma ametiaja lõpuni 2009. jaanuaris selle esimees.

Biden oli vastu USA vägede saatmisele Iraaki 1991. aastal, kuid toetas Ida-Euroopa riikide võtmist NATO-sse ja allianssi sekkumist Jugoslaavia sõja lõpetamiseks. 2002. aastal toetas Biden teist Iraagi sõda.

Aastatel 1987-1995 oli Biden senati õiguskomitee esimees, tegeledes narkopoliitika, kuritegevuse ennetamise ja kodanikuvabaduste teemadega. Tema juhtimisel võeti vastu vägivallakuritegevusega võitlemise ning naistevastase vägivallaga võitlemise seadusandlikud aktid.

Biden valiti senatisse tagasi kuuel korral ning asepresidendiks asudes oli ta sel hetkel ametiaja pikkuselt neljas senati liige.

2020. aastal on Bideni kolmas katse presidendiks saada

Biden on kahel korral - 1988. ja 2008. aastal - kandideerinud demokraatide presidendikandidaadiks, kuid edutult. Viimasel katsel jäi ta alla Barack Obamale, kes valis ta oma asepresidendiks.

Biden oli Ameerika Ühendriikide 47. asepresident ning 2012. aasta presidendivalimistel valiti ta koos Obamaga teiseks ametiajaks oma ametikohale tagasi. Bideni ametiaeg kestis 20. jaanuarist 2009 kuni 20. jaanuarini 2017, kui ametisse astus Donald Trump.

Asepresidendina esindas Biden Valget Maja mitmete USA majanduse jaoks oluliste seaduste ja meetmete pakettide vastuvõtmisel, mis aitasid 2009. aasta majanduskriis järel majandust taaskäivitada. Välispoliitikas toetas Biden sõjalist sekkumist Liibüas, aitas kaasa USA-Vene tuumarelvastusleppe START uuendamisele ning Ühendriikide Iraagi-poliitika sõnastamisele, mis tõi kaasa suure USA vägede äratoomise sealt 2011. aastal.

2015. aastal spekuleeriti mitmeid kuid, et Biden võib pürgida demokraatliku partei presidendikandidaadiks 2016. aasta valimistel. Kandideerimisest loobumise otsust mõjutas ilmselt tema poja Beau Bideni surm 30. mail 2015.

Biden on pidanud üle elama mitme pereliikme surma

Biden on pidanud matma ka oma esimese naise ja aastase tütre, kes hukkusid autoõnnetuses mõned nädalad pärast tema senatisse valimist. Bideni abikaasa Neilia juhitud auto põrkas kokku traktoriga ning Neilia ja tütar Naomi hukkusid, pojad Beau ja Hunter said kergemaid vigastusi.

Asudes tööle Senatis, sõitis Biden igapäevaselt poolteist tundi rongiga Delaware'i ja Washingtoni vahet, et näha iga päev oma poegi.

1977. aastal abiellus Biden uuesti, võttes naiseks Jill Tracy Jacobsi, kes töötas õpetajana. Neil on üks laps, 1981. aastal sündinud Ashley Blazer.

Biden ja tema abikaasa on katoliiklased.

Biden - vaene rahvamees

Bidenit on pidevalt hinnatud senati üheks kõige väiksema isikliku varaga liikmeks, ta ise on seda põhjendanud sellega, et alustas poliitiku karjääri väga noorelt, ega olnud jõudnud endale suuremat vara koguda.

Poliitikavaatlejad on tõdenud, et Biden ei ole teoreetik, vaid rahvamees, kes oma juurte tõttu mõistab keskmist inimest ja oskab temaga suhestuda ning teeb seda osavalt avalikel esinemistel.

Samas on Bidenil poliitiku maine, kes ei mõtle alati läbi, mida ütleb ning seetõttu on ta korduvalt sattunud piinlikesse või poliitiliselt ebamugavatesse olukordadesse.

Biden oli demokraatliku partei kandidaat Ameerika Ühendriikide 2020. aasta presidendivalimistel. Tema asepresidendikandidaat on Kamala Harris.

Biden on saanud Eestilt 2004. aastal Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi Eesti NATO-ga liitumise toetamise eest.