"Kahjuks elab Euroopa üle tõsist usalduskriisi, mille on põhjustanud ühepoolset kasu taotlevad NATO-kesksed geopoliitilised mängud. Aga Vene-Saksa koostöö, millel on mastaapne mitmeplaaniline potentsiaal, jääbki kasutamata," rääkis Lavrov Saksamaa taasühinemise 30. aastapäeva puhul korraldatud konverentsil.

"Lisaks sellele on Berliinis praegu võetud kurss Venemaa ohjeldamisele. Meie aadressil kõlavad alusetud süüdistused, ultimaatumid ja ähvardused," jätkas Vene välisminister, lisades, et mõne Saksa poliitiku mälus on kahe riigi ajaloolise saatuse kohta lüngad.

"Pingelise perioodi võib ületada Venemaa ja Saksamaa põliste huvide ning rahvusvahelise suhtluse aluste kujundamise nimel, et teha koostööd ja seista ühiselt vastu inimkonda päriselt ohustavatele väljakutsetele," jätkas Lavrov. Tema sõnul on võimalused selleks endiselt olemas.

"Palju sõltub kodanikuühiskonna küpsusest, nende võimekusest tõde kaitsta, anda oma teadmised ja kogemus edasi noorele põlvkonnale," leidis Vene välisminister.

Foorumil osalenud Saksamaa suursaadik Géza Andreas von Geyr tõdes, et praegu võib olla käsil kahe riigi suhetes kõige raskem aega alates 1990. aastast, edastas Vene ajaleht Kommersant. Von Geyri sõnul on kahe riigi pikaajalistel suhetel küll strateegiline kaal, kuid "vastastikku austav suhtlus on lahutamatu inimõigustest järgimisest ja rahvusvahelisest õigusest", lisas ta.

Venemaa ja Saksamaa niigi halvenenud suhetele andis viimase hoobi Vene opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi mürgitamine augustis ning see, kui Berliini ravile toodud Navalnõi organismist leiti Vene närvimürgi Novitšok jälgi.

Saksamaa on kutsunud Vene võimu mürgitamise kohta selgitusi andma, Venemaa on sellest keeldunud.