Toomas Sildam: koalitsioon muutuks abieluhääletusega ühe-teema-valitsuseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jüri Ratas
Jüri Ratas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Valitsus püüab koroonakriisi tõttu Eestit mitte sulgeda, mis on tore, kuid võib samas lukustada ühiskonna pooleks aastaks vaidlustesse, millist koos elamist tohib nimetada abieluks ja keda tohib nimetada abielupaariks, kirjutab ajakirjanik Toomas Sildam nädalakommentaaris.

Koroonaviiruse levik muudab eriti haavatavaks sektorid, kus töötab 21 protsenti Eesti inimestest, ehk iga viies töötaja. Mida arutab samal ajal Eesti valitsuskoalitsioon? Kas seda, kuidas majanduskriisi mõjudega toime tulla? Ei, hoopis seda, kas abielu peaks jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks.

Siiski, üks nädal kulus valitsuskoalitsioonil arutelule, kas siseminister võib seksuaalvähemustesse suhtuda ebasõbralikult. See lõppes Keskerakonna, EKRE ja Isamaa esimeeste ühisavaldusega, et nende kohustus on suhtuda austusega kõigisse Eestimaa elanikesse.

Teisest nädalast kulus tükk klaarimisele, kas siseminister võib öelda, et USA järgmine president ja tema poeg on "korrumpeerunud tüübid" ning kas rahandusminister võib öelda, et tema meelest ei ole üldse küsimustki, et USA presidendivalimised on võltsitud. See päädis siseministri tagasiastumisega ja peaministri kinnitusega: rahandusminister nõustus koalitsiooninõukogu koosolekul, et USA on demokraatlik õigusriik.

Pärast seda sai valitsusliit asuda jälle tegelema abielu defineeriva rahvahääletuse küsimusega.

Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane võib ju hoiatada, et Eesti majandus läheb koroonaviiruse teisele lainele vastu võrdlemisi haavatavas seisus, sest mitmetes majandussektorites on olukorra taastumist oodates puhvrid ära kasutatud. Valitsus lihvib samal ajal abieluteemalise rahvaküsitluse küsimuse sõnastust.

Riigikontrolör Janar Holm andis parlamendile üle riigikontrolli aastaaruande, mis hindab esmatähtsate avalike teenuste – põhihariduse, korrakaitse ja tervishoiu – tulevikku. Vastus küsimusele, kas ja kui kauaks jätkub ääremaale politsei- ja päästeametnikke, kooliõpetajaid ja perearste on julm. Neid ei jätku juba praegu ning kümne aasta pärast on neist väljaspool Harju- ja Tartumaad karjuv puudus. Valitsus arutab samal ajal, kas abieluteemaline rahvahääletus peaks toimuma järgmises aprillis või mais.

Seejuures on nii Keskerakonnas kui ka Isamaas, kahes võimuparteis, päris palju neid, kelle arvates mingit rahvahääletust ei ole. Facebookis poliitiku foto juures kasutatav tekst "Isamaalasena ütlen referendumile EI" räägib enda eest.

Nii on. Ka sel nädalal ERR-ile pika intervjuu andnud politoloog Tõnis Saarts jäi vaid üks kord vastamisega jänni. Küsimus oli: "Kas teie teate, millised on Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsiooni ühised väärtused?" Järgnes pikk paus. "Arvan, et kõik need erakonnad kirjutaksid alla põhiseaduse preambulile eesti keele ja kultuuri säilitamise osas. Aga ülejäänus..." kompis Saarts sõnu, et siis tunnistada: "Jah, ma jään hätta. See on väga problemaatiline koalitsioon, mis ei ole sündinud ühtsete väärtuste alusel."

Sotsiaaldemokraadid tahavad rahvahääletuse kraavi lasta seeläbi, et esitavad riigikogu vastava otsuse eelnõu kohta kümned tuhanded parandusettepanekud, mille hääletamine halvaks parlamendi töö, mistõttu jääb otsuse eelnõu riiulisse. Samamoodi suretati välja koalitsiooni idee likvideerida erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) ja selle ülesannete andmine riigikontrollile.

EKRE esimees Martin Helme lubas vastuseks sotsidele parlamendis pikki ööistungeid, kus sotside ettepanekud ikkagi läbi hääletatakse. Tasub loota, et EKRE võimupartnerid Keskerakond ja Isamaa kasutavad riigikogus aega siiski selleks, et näiteks täita enda koalitsioonilepingu lubadust analüüsida "erinevaid võimalusi, sh maksupoliitilisi muudatusi, riiklikke investeeringuid, regionaalseid programme jms tagamaks tasakaalustatud areng kogu Eesti territooriumil".

Ja millist maksupoliitikat Eesti tegelikult vajab, nagu julgeb nüüd küsida isegi Reformierakond? Kas käibe- ja tulumaksu määrad on betoneeritud? Iga inimene on meile tähtis, elu peab olema võimalik kogu Eestis – need on ilusad ja õiged loosungid, aga samas sisuta. Erinevatel poliitikatel on alati hinnasilt.

Rahvahääletus abielu üle tähendaks, et pool aastat tegeleb kogu ühiskond, ka valitsus, ainult selle teemaga. Koalitsioon muudaks end ühe-teema-valitsuseks. Koroonakriis, majanduskriis, inimesed kaotavad töö, ettevõtted panevad uksed kinni – aga meie arutame, millist koos elamist tohib nimetada abieluks ning keda tohib nimetada ja keda mitte abielupaariks.

Sellise epohhiloova väärtuskonflikti lahendamise keskmes tundub kuidagi väiklane rääkida, et päästjad teenivad alla 1200 euro kuus, samas kui Eesti keskmine palk on 1409 eurot.

See lause on öeldud muidugi irooniaga. Aga iroonia aitabki rasked ajad üle elada.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: