Käesoleva aasta oktoobris andis Eesti Kultuuri Koda mittetulundusühingule Eesti Metsa Abiks (EMA) üle Kultuuri Tegu 2019 tiitli järjekindla töö eest Eesti metsade olukorrale tähelepanu juhtimisel. Viimase nelja aasta jooksul on EMA panustanud aruteludesse raiemahtudest, metsade majandamisest ja metsakultuuri arendamisest.

Värskelt loodud mittetulundusühingu Saku Valla Metsa Kaitseks juhatuse liikmena hindan Eesti Metsa Abiks tegevust väga kõrgelt ka kohalike kogukondade nõustamisel, mis on aidanud kaasa positiivsetele tulemustele Saku aleviku metsade kaitsel ja lageraie vastu astumisel.

EMA kodanikuühendus sai spontaanse liikumisena alguse 2016. aasta detsembris eesmärgiga juhtida jätkusuutmatuks paisunud metsapoliitika tagasi säästvale rajale. Vahetult pärast liikumise sündi tulid Eesti mäletatavasti suuremad puidutöösturid avalikkuse ette hiiglasliku tselluloositehase ehitamise kavatsusega, mistõttu sai EMA esimeseks suuremaks projektiks Tartu lähistele planeeritud tehase ehitamise ärahoidmine.

Hiljem tulid Eesti Metsa Abiks liikumisega tugevate liitlastena kaasa ka kodanikuühendus Emajõe Elu Hoieldes ning teadlasi ja kultuuriinimesi ühendav Tartu apell.

Juba esimene tegevusaasta möödus hoogsa looduskaitselise töö tuules, mis tõi EMA-le keskkonnaministeeriumi korraldatud konkursil "Aasta keskkonnategu 2017" ka rahvahääletuse lemmiku tiitli. Nelja tegevusaasta jooksul on julgustatud kodanikke üle kogu Eesti kohalikke looduskaitseorganisatsioone moodustama ja kodukeskkonna kaitseks selga sirgu ajama.

Koostöös kohalike elanikega on päästetud metsi Harku järve ääres, Lohusalu rannas, Kurgja põlistel aladel ja mujal Eestis. Samuti on kohalikke toetatud kogukonnametsade kaitsel Riigimetsa Majandamise Keskuse raiete eest Kuusalus, Kosel, Suurupis ja teistes piirkondades, mille elanikud on abi leidmiseks Eesti Metsa Abiks ühenduse poole pöördunud.

EMA jälgib pidevalt ka kaitsealadel toimuvat. Nad teevad ettepanekuid looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmiseks. Eesti Metsa Abiks üritab seista vastu lageraietele looduskaitsealadel, aga ka mule majandustegevusele, sealhulgas maaparandustöödele. Keskkonnaamet on seni kodanikuühenduse ettepanekud suures osas tagasi lükanud, kuid üksikud võidud on andnud siiski uut jõudu ja lootust.

Nii näiteks otsustas keskkonnaamet peale EMA poolset ettepanekut liita Tilga looduskaitsealale 1,4 hektari suurune loodusmetsaala. Samuti nõustuti soovitusega keelata Alliku looduskaitsealal uue maaparandussüsteemi rajamine ning veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine.

EMA on vaidlustanud ka hulgaliselt looduskaitsealade ja kaitsealuste liikide elupaikade raieid ning pöördunud osade juhtumite lahendamiseks ka kohtu poole. Neist olulisem on Mustjõe metsise kaasus, kus EMA palus 21 metsateatise kehtetuks tunnistamist. Vaidlustatud metsateatistega on anti luba harvendus-, sanitaar- ja lageraieks ca 95 ha suurusel alal metsise elupaikades, mis asuvad Mustjõe metsise püsielupaiga piiranguvööndis.

Kuna esimese astme kohus leidis, et keskkonnaameti poolt Mustjõe metsise elupaigas lubatud raiete kahjulik mõju metsisele ei ole piisavalt tõendatud, siis tellis EMA metsise kaitse ekspertidelt raietegevuse mõju hindavad analüüsid.

Eksperthinnangutele tuginedes tegi kodanikuühendus kohtule apellatsioonikaebuse, tõendades spetsialistide uuringutele tuginedes raiete kahjulikkust kaitsealusele linnuliigile. Hetkel on kaebus kohtus menetlemisel ning kui õiguse peaks saama kodanikuühendus, siis on sellel otsusel oluline mõju kaitsealuste liikide elupaikades lubatavale raietegevusele laiemalt.

EMA tegevuse üks oluline suund on ka headest metsamajanduspraktikatest teavitamine ning ühiskonna harimine metsanduslikel teemadel. Levitatakse teavet lageraiele alternatiivsete raiemeetodite kohta, samuti vajaduse kohta väärindada raiutavat puitu võimalikult kauakestvateks toodeteks.

Informeeritakse puidu varumisele alternatiivsete metsakasutuse viiside, nagu loodusturism ja korilus, tähtsuse ja potentsiaali kohta. Korraldatakse metsateemalisi konverentse, hariduslikke loodusmatku ja rahvalaagreid. Tegeletakse ka metsa kui Eesti kultuuri keskme teadvustamisega ja looduslike pühapaikade kaitse vajaduse rõhutamisega.

EMA aitas koostada MTÜ Saku Metsa Kaitseks tarvis kogukonna ettepanekud RMK raiekavade parandamiseks Saku alevikus kuue metsaraie langi jaoks ning tänu nendele ettepanekutele õnnetus Sakus päästa enam kui 300 puu mahasaagimine, sealhulgas päästeti suure ökoloogilise väärtusega ja suhteliselt haruldane sanglepikusalu Tallinna ringtee ääres, mis on ühtlase tähtsaks tuule, müra ja saatetõkkeks kohalike elanike jaoks.

Edasine koostöö Saku MTÜ ja EMA vahel saab olema eelkõige metsaseadusandluse muutmise ja kohalike omavalitsuste kõrgendatud avaliku huviga (KAH) aladel metsaalaste õiguste seadusliku suurendamise suunal.

Lisaks kodumaisele teavitustööle tegeleb EMA tulemuslikult ka metsaprobleemide tõstatamisega rahvusvahelise üldsuse silmis. 2018. aastal toimus Eestis EMA eestvedamisel üle kogu maailma tegutsevaid metsakaitseorganisatsioone koondava Forest Movement Europe'i (FME) ja Environmental Paper Networki (EPN) võrgustike iga-aastane kohtumine, mis tõi eestlaste metsaprobleemid globaalse haardega võrgustike tähelepanuvälja.

EMA kaasabil on ilmunud üle kümne artikli rahvusvahelises meedias, sealhulgas National Geographicus ja The Ecologistis. Samuti on leitud mitmeid tugevaid liitlasorganisatsioone üle kogu maailma. Rahvusvahelise töö üheks põhisuunaks on võitlus puidulise biomassi masspõletamise vastu energeetikas, mille on hukka mõistnud ka Euroopa Akadeemiate Nõukogu.

Eesti Kultuuri Koja liikmena soovin kodanikuühendusele Eesti Metsa Abiks edasist edu ning järjekindlat tegevust Eesti metsapoliitika parandamisel ja looduskeskkonna hoidmisel.