Kallas: Kreeka näide näitab, et võlgades riik ei jää vabaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Reformierakonna üldkogu
Reformierakonna üldkogu Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Reformierakonna esinaine Kaja Kallas ütles intervjuus ERR-ile, et Kreeka näide peaks hoiatama, et võlgadesse mattunud riigil kaob iseseisvus ise otsuseid teha. Veel ütles Kallas, et opositsioon hakkab riigikogus ühtselt abieluteemalise rahvahääletuse eelnõud takistama.

Nädalavahetusel toimunud Reformierakonna virtuaalsel üldkogul tsiteerisite te Ardo Hanssonit, kes ütles, et kui tahta praeguse ja eelmise valitsuse ajal tekkinud eelarve puudujääk järgmise nelja aasta jooksul viia nulli, siis peaksime igal aastal 450 miljoni euro väärtuses tõstma makse või tegema kärpeid. Miks on vaja makse tõsta ja milliseid makse te tõstaksite?

Nagu ma ka kõnes ütlesin, nõuab see raskeid otsuseid ja arutelusid. Olukord, kus meid on viidud sellisesse eelarve puudujääki, siis selle taastamiseks tuleb teha raskeid valikuid, mida ka Ardo Hansson välja tõi. Mul ei ole teile kohe öelda, et tõstame seda maksu siit või kärbime sealt, aga mida ma tahtsin öelda, on see, et need arutelud ja otsused seisavad ees. Sest praegusel valitsusel absoluutselt ei ole ju soovi neid otsuseid kuidagi teha.

Kas mingisugune ettekujutus sellest, millise osa sellest 450 miljonist võiks moodustada maksutõus ja millise osa kärped, on olemas?

Ei ole. Sest meile antakse väga vähe infot kogu selle eelarve olukorra kohta. Seda peaks küsima ikkagi praeguselt valitsuselt. Ka eelarvenõukogu on öelnud, et peab astuma samme tasakaalu poole, aga ühtegi sellist sammu praegu ei tehta, mitte ühtegi kärbet ei tehta ja mitte kuskilt raha kokku ei hakata kraapima. Me peame selle tasakaalu poole ikkagi liikuma, neid samme tegema, aga kuna meie ei ole praegu valitsuses, siis loomulikult ei saa mina teile praegu kohe öelda, omamata täielikku ülevaadet eelarvedetailidest, et kust neid kärpeid võtta ja mis makse tõsta.

Kas see, et riigieelarve puudujääk järgmise nelja aasta jooksul viia nulli, on teie hinnangul hädavajalik või saab teha sellise nii-öelda pehmema maandumise, kus võib-olla jagada see ära pikema perioodi peale, et siis need kärped ei pea olema nii jõhkrad?

Järgmise nelja aasta jooksul seda nulli niikuinii ei saa, see on ebareaalne. 450 miljoni euro väärtuses neid kokkuhoiu kohti ju kuskilt ei leia, sellest ma arvan, et kõik saavad aru. Selles mõttes see eelarve puudujääk jääb pikalt, aga peaks olema vähemalt tahe seda puudujääki likvideerida. Aga seda tahet ju praegu ei ole.

Kas see 450 miljonit eurot aastas on natuke liialdatud näide?

Ei ole. See tuleb Ardo Hanssoni kirjutisest ja põhineb puhtalt nendel puudujäägi numbritel, mis meil praegu on ja kasvaval puudujäägil. See tugineb täiesti ekspertide arvamusele.

Kui Reformierakond saaks valitsusse ja hakata otsustama, siis alustaksite selle puudujäägi likvideerimise tegevusplaaniga?

Me alustaksime korras riigi rahanduse taastamist. See ei juhtu üleöö. Sellist suurt puudujääki ei ole üleöö võimalik likvideerida. Aga me vähemalt teeksime samme selle poole, et seda tasakaalu taastada ja puudujääki likvideerida.

Selles üldkogu kõnes kõlas teie poolt veel lause, et "riik, mis ei suuda oma arveid tasuda, ei jää kauaks vabaks". Kas on paistmas oht, et riik muutub maksejõuetuks ja kelle ees siis arveid ei suudeta maksta?

Võlausaldajate ees, kelle käest need võlad on võetud. Ega me ei pea ju kaugelt vaatama neid näiteid, näiteks Kreeka. Kui Kreekal olid väga suured võlad, siis need olid ju Saksa võlausaldajate ees ja praegu Kreeka on väga paljuski sõltuv Saksamaast. Alati kui sa võlgu võtad ja seda võlga tasuda ei suuda, siis sellel võlausaldajal on sinu üle teatav kontroll. Seetõttu riik, mis ei suuda oma arveid tasuda, vabaks sisuliselt ei jää.

Millal ja millist käitumismustrit kasutades me sellesse musta stsenaariumisse võime jõuda?

Alguses on ju võimalik see, et võetakse laenu ja siis laenu tagasi maksmiseks võetakse uuesti laenu. Aga mingil hetkel tuleb ju piir vastu ja need laenud lähevad kõik liiga kalliks maksma. Jälle on hea Kreeka näide võtta, kus sisuliselt Saksa võlausaldajad hakkasid ette kirjutama seda, kuidas Kreeka peab oma otsuseid tegema. Kreeka inimesed said ju selle peale väga pahaseks, et nemad enam sisuliselt otsuseid teha ei saanud. Ma ei oska seda ajalist perspektiivi öelda, aga Kreekas läks ka ikkagi paar valimistsüklit selle jaoks, et asjad läheksid tõeliselt halvaks.

Oma kõnes kutsusite inimesi üles vastama "ei" abieluküsitluses küsitavale küsimusele. Aga mis te arvate sotside kavalast plaanist see eelnõu sootuks tõkestada riigikogus, kasutades obstruktsiooni?

Kui te mu kõnet kuulasite või lugesite, siis kõigepealt ma rääkisin sellest, et esimene võitlus, mis meil tuleb pidada, on vähemuste õiguseid puudutava referendumi vastu. Me rääkisime sellest, et see rahvahääletus tuleb ära hoida. Ja siis alles järgmine küsimus oli see, et kui see rahvahääletus ikkagi sellisel kujul tuleb, siis ei ole tõesti mingit vahet, mida küsitakse, vaid sellele sedelile tuleb kirjutada suur "ei".

Aga mis te sellest konkreetselt sotside ideest arvate?

See ei olnud muidugi sotside idee, vaid opositsiooni idee, millest me varasemalt juba rääkisime. Lihtsalt nemad on selle nüüd välja öelnud. Seda me oleme algusest peale öelnud, et seda referendumit tuleb takistada, sest vähemuste õigusi puudutav referendum lihtsalt olemuslikult on vale, see lõhestab ühiskonda ja see tuleb ära hoida kõikide võimalike vahenditega, mis riigikogu opositsiooni tööriistakastis on.

Ja olete sotsidega siis ka omavahel arutanud ja koordineerinud?

Jah, loomulikult.

Nii, et opositsioon ühtsena kavatseb hakata siis venitama selle eelnõu menetlemist riigikogus?

Jah.

Eelmisel nädalal ütles politoloog Tõnis Saarts, et praegune koalitsiooni loodi seetõttu, et oli strateegiline eesmärk vältida Reformierakonna tõusmist erakonnaks, kes hakkab moodustama kõiki koalitsioone ja seetõttu saaks Keskerakond edaspidi valitseda ainult Reformierakonna armust. Mis te selles mõttekäigust arvate?

Ma saan aru, et EKRE-ga koalitsioonilepingut sõlmides Isamaa ja Keskerakond lootsid, et kõik läheb paremaks ja nende käes on trumbid, aga praegu on ju kõigile selge, et nad on teinud vea. Nad ei ole selles koalitsioonis kuidagi vabad, see koalitsioon ei lahenda ühtegi Eesti jaoks olulist probleemi, see koalitsioon tegeleb ainult EKRE järgi jooksmisega ja nii Keskerakond kui ka Isamaa on EKRE pantvangid selles koalitsioonis. Aga pragmaatiliselt ma saan sellest seisukohast muidugi aru, et miks nad selle peale läksid.

Eelmisel nädalal tegite Keskerakonna esimehele Jüri Ratasele ettepaneku viia sisse regulaarsete kohtumiste kord. Oli see siiras ettepanek?

Muidugi oli siiras ettepanek.

Kas te olete sellel teemal Jüri Ratasega edasi suhelnud?

Eks me katsume leida neid kohtumise aegu, et oleks regulaarne kohtumine peaministri ja opositsiooni liidri vahel.

Kas olete praeguseks valmis pakkuma Jüri Ratasele peaministri kohta, kui ta oleks nõus moodustama koalitsiooni Reformierakonnaga?

Esiteks, praegu ei ole mingeid läbirääkimisi käimas. Nii, et ei ole mingit põhjust midagi pakkuda või midagi ära võtta. See ei ole hetkel adekvaatne.

Kas mingist hetkest ei hoiaks see järeleandmine Reformierakonna poolt ära teie vaatest riigile tehtavat suuremat kahju ja lõhestamist ühiskonnas?

Ma ei hakka ühtegi tingimust, mida me oleme omavahel rääkinud või mitte rääkinud, ajakirjanduse vahendusel esitama. Selles mõttes ei saa te öelda, et selliseid ettepanekuid pole tehtud, ega ka vastupidi. Las see teema jääb läbirääkimisteks.

Mis on praeguse valitsuse otsused, mille Reformierakond kohe tagasi pööraks, kui oleks võimalus?

Esiteks. Riigikogu loogika on see, et ka meie ei saa üksi valitsust moodustada, me peame moodustama koalitsiooni riigikogus esindatud erakondadega, kellest osad on praegu valitsuses. See sõltub kokkulepetest nendega, mida saab ümber pöörama minna ja mida ei saa minna. Aga mis kindlasti me kohe ära jätaksime, on see rahvahääletus.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: