Sõltumatu aruandekomisjon (IRC), mille Ühendkuningriik ja Põhja-Iirimaa 2016. aastal koos moodustasid, kinnitab, et Brexit võib omaalgatuslike rühmituste tegevuse lõpetamise Põhja-Iirimaal edaspidi oluliselt raskemaks muuta.

Põhja-Iirimaa oli kolm aastakümmet kestnud konflikti ja vägivalla (The Troubles) keskpunkt. Ühel poolel olid Briti ülemvõimu toetavad omakaitserühmitused ja julgeolekujõud ning teisel pool Iirimaaga taasühinemist nõudnud vabariiklased.

Enne 1998. aasta Suure Reede rahulepet nõudsid pommiplahvatused ja püssikuulid umbes 3500 inimelu.

Ligi kaks aastakümmet hiljem olukorra hindamiseks loodud IRC hoiatab, et vastupanugrupeeringutel on endiselt tuhandeid truudust vandunud liikmeid.

Aruandekomisjon ütleb raportis, et kui Brexiti üleminekuaja lõpp läheneb, siis muudab pingete kasvamise võimalus omaalgatuslike rühmitustega tegelemise veelgi pakilisemaks.

2016. aasta referendumil otsustas Suurbritannia Euroopa Liidust lahkuda. Ametlikult lõppesid sidemed juba jaanuaris, ent üleminekuperiood lõpeb 31. detsembril.

Alates 2021. aastast kohaldatakse Põhja-Iirimaale erikorda, et vältida nõndanimetatud kõva piiri teket Euroopa Liitu jääva Iirimaaga. Just selline piir oli rahutuste ajastu vägivalla tulipunkt.

Mõned unionistid on aga väljendanud kavatsust asuda Suurbritanniast saabuvaid kaupu kontrollima, et luua merepiir Suurbritannia emamaaga ja sillutada nii teed Iirimaa ühendamisele.

IRC aruanne annab hoogu kinnitustele, et Brexit võib kahjustada 1,9 miljoni elanikuga Põhja-Iirimaal saavutatud habrast rahu.

Eelmisel kuul hoiatasid pingekasvu eest ka Briti seadusandjad. Parlamendi luure- ja julgeolekukomitee hinnangul võivad muutused Iiri piiril anda vastupanurühmitustele uue sihtmärgi ja ajendi uute liikmete värbamiseks.

Mure piirkonna pärast kasvas, kui 2019. aasta aprillis lasid terroristid piirilinnas Londonderrys maha ajakirjanik Lyra McKee.

Vabariiklaste omakaitserühmitus Tõeline Iiri Vabariiklik Armee ehk Uus IRA (New IRA) võttis tapmise eest vastutuse.