Brexiti kõneluste ummikseis teeb tõenäoliseks brittide leppeta lahkumise

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Briti kalurid loodavad, et Brexiti järel suurenevad nende võimalused oma riigi ranniku lähistel kala püüda. Autor/allikas: SCANPIX / AFP

Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi läbirääkimisted brittide lahkumise järgsete suhete üle on jõudnud otsustavasse faasi. Kui sel nädalal kokkulepet ei sõlmita, siis tuleb osapooltel hakata valmistuma leppeta Brexitiks.

Seda, et Brexiti läbirääkimistel on käes otsustavad hetked, on Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise puhul räägitud juba aastaid ja eriti palju viimastel kuudel. Koguni nii palju, et see on Brüsselis juba teataval määral irooniliseks naljaks saanud. Ent nüüd on tõesti ees otsustav kuu või paar.

Ühendkuningriigi välisminister Dominic Raab ütles juba pühapäeval, et käesolev nädal on läbirääkimiste seisukohalt viimane võimalus. Kui nüüd kokkulepet ei tule, siis on päris kindel, et enne aasta lõppu ei jõua Briti ja Euroopa Parlament seda enam ära ratifitseerida.

Sellega kaasneks aga märkimisväärne majanduslik kahju mõlemale poolele, kuid kõige tugevamalt pihta saavad riigid loodavad, et Euroopa Komisjon käivitab leppeta Brexiti mehhanismi õige pea.

Euroopa Komisjon pole veel täpselt välja öelnud, mida ette võetakse, kui lepingut ei tule, kuid nende meetmete mõju on majanduskahju vähendada. Või ka riikide vahel ühiselt jaotada, et Suurbritanniaga kõige tihedamaid kaubandusuhteid omavad riigid liiga suurt lööki ei saaks.

Samas eksisteerib ka kaks teist stsenaariumi, mis ees terendavat kuristikku kaugemale tõukaksid. Mõlemal juhul jätkataks läbirääkimistega ka siis, kui leppeni sel nädalal ei jõuta.

Esimene neist oleks niiöelda ajutine leping, mis tagaks sujuva kaubavahetuse seni kaua kuni läbirääkimised kestavad. Nelja viimase aasta sündmusi vaadates poleks selle midagi ebatavalist.

Teise variandi kohaselt jõutaks kokkuleppele selle aasta sees, kuid nii, et leppeid enam ratifitseerida ei jõutaks. Siis võiks kõne alla tulla lepingute niiöelda etteulatuv mõju ehk seni, kuni lepinguid kinnitatakse, käituvad mõlemad osapooled heast tahtest nii nagu on juba kokku lepitud.

Kahe poole vahel on endiselt erimeelsused kolmes teemas. Esiteks kalandus, kus Euroopa Liidu riigid püüavad praegu rohkem kala Briti vetes kui vastupidi. Teine küsimus on riigiabi ühtsed reeglid. Siin seisab Euroopa Liit vankumatult selle eest, et tulevikus poleks Ühendkuningriigil võimalust näiteks igal aastal British Airwaysile riigiabi anda, et teised lennufirmad turult välja süüa. Kolmanda teemana vaieldakse endiselt tuleviku vaidluste üle. Ehk kus kohtus peaks tulevikus lepingurikkumisi selgeks rääkima.

Nende kolme teema üle on vaieldud juba kuid ning raske on uskuda, et tõesti just nende küsimuste lahendamine on võimatu. Pigem ootavad mõlemad pooled viimase hetkeni, et siis kiire lõppmäng teha. Mida sellest võita on, näitab juba aeg.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: