Facebooki ja Twitterit on USA valimiskampaania ajal rünnatud nii vasakult kui paremalt. Ettevõtteid on ühelt poolt survestatud maha võtma väidetavalt kahjulikku desinformatsiooni, teisalt aga sarjatud parempoolsete või demokraatide suhtes kriitilise info ja vaadete mahasurumise eest. 

Kuulamise eesmärk oli arutada uudisartiklite tsensuuri ja summutamist ja 2020. aasta valimiste käsitlemist neil platvormidel.

Vabariiklasest senaator Lindsey Graham nõudis uusi regulatsioone, et tagada sotsiaalmeediahiidude vastutus sisu eemaldamist ja filtreerimist puudutavate otsuste eest. 

Graham nimetas vajalikuks muuta seadust, mis annab internetiteenustele immuniteedi teiste postitatud sisu suhtes, öeldes, et sotsiaalmeedial on võimu samapalju kui valitsustel ja kaugelt rohkem kui tavalistel meediaväljaannetel. 

"On olemas reeglid, mida telejaamad ja ajalehed tohivad teha," ütles Graham.

"Millest ma tahan aru saada, kui Facebook ja Twitter ei ole ajalehed, siis miks on olemas toimetuslik kontroll New York Postis", lisas Graham.

Section 230 all tuntud seaduse reformimist pidas vajalikuks ka demokraat Richard Blumenthal, kes pani aga pahaks ebapiisavaid samme president Donald Trumpi postituste vastu. 

Immuniteedi eelduseks on, et sotsiaalmeediaettevõtteid saab käsitleda neutraalsete, pigem tehnilist teenust pakkuvate platvormidena. Sellest on need aga sisu valides, eemaldades ja märkustega varustades väga kaugele läinud.

Section 230 ütleb, et kui kodanikud rikuvad võrgus seadusi, siis jäävad süüdi tarbijad, mitte teenuse pakkujad. Samuti kui kasutaja jagab edasi ebaseaduslike  e-maile ja twitteri tweete, siis section 230 kaitseb teda.

Section 230 ei kaitse interneti firmasid föderaalsseaduste rikkumiste ees, kuid tugineb pigem "tervele mõistusele", sõnade eest vastutab selle kirjutaja, mitte selleks kasutatav platvorm.

Sellised lehed nagu Wikipedia ja Interneti arhiiv eksisteerivad tänu section 230 olemasolule. Legaalsed riskid on liiga suured, et ettevõtjad oleksid ilma section 230 valmis investeerima sellistesse teenustesse.

Seepärast ongi probleemiks pigem suurte tehnoloogiafirmade monopoolne ülemvõim sotsiaalmeedias. Kui konkurents oleks suurem, siis ühe ettevõtte otsused ei oleks nii suure mõjuga.

Facebookist on nüüd saanud üks suurimaid section 230 kriitikuid. Kuna Facebooki sissetulek on konkurentidest suurem, siis nende võimekus end kohtus kaitsta on parem kui väiksematel konkurentidel.

Zuckerberg ütles, et ettevõte eemaldas oma platvormilt valeväiteid hääletamise kohta ja märgistas hoiatusega enam kui 150 miljonit materjali. Samuti karmistas firma meetmeid, et Facebooki ei saaks kasutada valimisjärgsete rahutuste organiseerimiseks. 

Twitteri juht märkis, et sõnumite filtreerimine sotsiaalmeedias ei ole vastupidiselt vabariiklaste väidetele olnud eelarvamuslik. 

"Sisu filtreerimisel langetatakse kõik otsused poliitilisi vaateid, parteilist kuuluvust või poliitilist ideoloogiat arvestamata," lausus Dorsey. 

Zuckerberg ja Dorsey vastasid senati õiguskomitee küsimustele video teel.

Tegemist oli juba teise sotsiaalmeediale pühendatud kuulamisega USA valimiste perioodil.