Näiteks Tallinnas ja Harjumaal moodustavad suure osa uutest viirusega nakatunutest just koolilapsed. Samas on toimunud mitmeid laustestimisi, uusi viirusesse nakatunuid on avastatud nii haiglates, hoolekandeasutustes, koolides kui kaitseväes.

Kuigi detailne analüüs, miks just noored on praegu viirusele vastuvõtlikumad, puudub, peab professor Lutsar peamiseks põhjuseks seda, et võrreldes vanemaealistega on noored aktiivsema eluviisiga. Näiteks pole kõik koolid ju kaugõppele läinud, samuti käib töö praegu edasi huviringides.

"Just see noorte inimeste liikumine ja võib-olla nad on ka tihedamalt koos ja võib-olla ei tunneta ka seda nakkuseohtu niimoodi. Kui me võrdleme nüüd selle kevadise perioodiga, siis kevadel koolid olid ju kinni, igasugune huvitegevus oli peatatud, siis noored inimesed ei liikunud ja teiseks, kui kellelgi kodus oligi väike köha-nohu, ega teda siis ju ei testitud ka," selgitas Lutsar ERR-ile.

Testimine ongi valitsust nõustava teadusnõukoja juhi Lutsari sõnul teine suurem põhjus, miks praegu räägitakse noorte suuremast nakatumisest – leide on võrreldes kevadega rohkem: "Kui on kuskil puhang või kuskil on mõni nakatunu siis ju testitakse kas terve koor või terve see grupp ära ja testitakse sageli veel teist korda ka see sama grupp ära."

Seda, et viirus kuidagi muteerunud oleks ja vanemaealisi enam nii palju ei tülita, Lutsari sõnul väita ei saa.

"Ma ei tahaks seda teooriat uskuda küll enne, kui ta on ära tõestatud, et need uuringud, mida mina olen näinud, hakkab ta külge ikka kõigile, igasuguses vanuses. Küsimus ongi jälle, kui palju kedagi kuskil testitakse ja teine, kui suur on võimalus, et ilmselt on vanemad inimesed ikka rohkem kodused ja kui nad noortega kokku ei puutu, siis on neil väiksem võimalus nakkust saada, kui neil, kes siis aktiivselt ringi liiguvad," rääkis Lutsar.