Keskerakond otsib uut ministrit nii riigikogust kui väljastpoolt
President Kersti Kaljulaid vabastas haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ametist, peaminister ei ole uut haridusministri kandidaati veel nimetanud. Keskerakonna juhatuse liikmed ütlesid, et kandidaati otsitakse nii riigikogu liikmete seast kui ka väljastpoolt.
Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütles, et ministriks otsitakse professionaali, kel on poliitiline kogemus. See ei välista tema sõnul näiteks ka erasektorist tulijaid, kes mõistavad, kuidas poliitikat tehakse, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Eeskätt on meie pilgud suunatud erakonna sisse. Meil on päris palju tugevaid kandidaate, meil on päris palju inimesi, kes on saanud juurde selle viimase aja jooksul, kus me oleme võimul," ütles Korb.
Ka Keskerakonna juhatuse liige Tõnis Mölder ütles, et uut kandidaati otsides konsulteerib peaminister ka varasemate ministritega. "Ta lähipäevadel konsulteerib väga palju nii tänaste valitsusliikmetega kui ka nende inimestega, kellel on olemas eelnev valitsuskogemus."
Peale Korbi ei kuulu Jüri Ratase praegusesse valitsusse Kadri Simson, Tarmo Tamm, Martin Repinski ja Janek Mäggi. Neist erasektoris on Janek Mäggi, teised on endiselt poliitikas. Kas uus minister tuleb nende seast, on see näiteks Mäggi, Korb ei vasta. Ka pole ta nõus spekuleerima, kas see võiks olla mõni Tallinna linnapoliitik.
Korb ei ütle ka, kas uus minister võiks olla Andrei Korobeinik, kes peab Riigikogust Mailis Repsi naastes lahkuma. Meedia andmetel pole Korobeinikul kõrgharidust, mis on Korbi sõnul aga ministri leidmisel oluline.
Tartu Ülikooli Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste ütles, et Eestis on palju hariduse asjatundjaid. "Kindlasti ma usun, et võiks otsida ka n-ö erakondadeülest kandidaati ka väljastpoolt poliitilist maastikku," lisas ta.
Mölder ei välista, et kandidaat tulebki väljastpoolt tegevpoliitikuid. Professor Pedaste sõnul tuleks uuel haridusministril tegeleda mitmete oluliste ülesannetega nagu haridusstrateegia 2035, õpetajate ja õppejõudude järelkasv, teaduse rahastamine, ning ühtse Eesti kooli loomine.
"Et me lõpetaksime ära sellise eesti ja vene õppekeelega koolide teema, mis on tekitanud ühiskonnas laiemat segregatsiooni juba aastakümneid. Ja see on see, kus ülikoolid ja ministeerium on täna erinevat meelt ja me ootaksime väga, et tuleks selline minister, kes on valmis edasi liikuma jõuliste sammudega," rääkis Pedaste.
Pedaste sõnul tagaks see kõigile õpilastele, sõltumata keelelisest ja kultuurilisest taustast, võrdsed võimalused ühiskonnas kaasarääkimiseks.
Toimetaja: Barbara Oja