Eesti valmistub neljandaks ja viiendaks koroonavaktsiini lepinguks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Koroonavaktsiini transport nõuab väga madalat temperatuuri.
Koroonavaktsiini transport nõuab väga madalat temperatuuri. Autor/allikas: EBU/ERR

Eestil on sõlmitud kolm koroonavaktsiini eelostulepingut, teisipäeval peaks valitsus allkirjastama neljanda ning Euroopa Komisjonilt oodatakse veel viienda lepingu ettevalmistamist. Kui kõik viis vaktsiini ka müügiloa peaksid saama, on Eesti kindlustanud endale lepingutega juba 1,8 miljoni inimese vaktsineerimise ehk valmis rohkemaks, kui meil elanikke on.

Euroopa ravimiamet pole müügiluba andnud veel ühelegi koroonavaktsiinile. Täpsemini, ükski vaktsiinitootja pole jõudnud selleks veel taotlustki sisse anda. See tähendab, et enne, kui müügiluba saadakse, ei jõua ka vaktsiinid Eestisse, sest sotsiaalministeerium igaks juhuks nende väljaostmisega ei riski.

"Millal täpselt esimesed tarned ja kui suures koguses Eestisse jõuavad, sõltub sellest, millal väljatöötatud vaktsiinid Euroopa ravimiameti müügiloa saavad ja millistes kogustes ja kui kiiresti tootja suudab vaktsiine toota," ütleb sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann.

Küll aga on Eesti sõlminud EL-i liikmesriigina juba kolm eelostulepingut, valmistub sel nädalal allkirjastama veel neljandat ning ootab viienda jõudmist Euroopa Komisjonist liikmesriikidele.

Eesti sõlmib eelostulepinguid, lähtudes riskirühma vaktsineerimise plaanist. Selle järgi tuleb eelisjärjekorras vaktsineerida 300 000 inimest. Nõnda on iga senine eelostuleping (Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech) sõlmitud vähemalt 300 000 inimese vaktsnineerimiseks, esimene, AstraZeneca vaktsiini eelostuleping sõlmiti suisa 600 000 inimese vaktsineerimise plaaniga.

Ka eeldatavalt teisipäeval valitsuse allkirja saav CureVaci eelostuleping ning Euroopa Komisjonis ettevalmistamisel olev Moderna eelostuleping näeb ette vähemalt 300 000 Eesti inimese ehk riskirühma vaktsineerimist.

Põhjus, miks iga eelostuleping arvestab 300 000 inimesega, on selles, et kuniks Euroopa ravimiamet müügiluba andnud ei ole, pole ka vaktsiini turulejõudmine või selle toimumise aeg kindel - kui kõik hindamised hästi lähevad, pääsevad kõik vaktsiinid müügile ning sel juhul on Eesti taganud omale lausa 1,8 miljoni inimese vaktsineerimise ehk enam kui meil elanikke ongi, samas aga võib juhtuda, et eelhindamisel tuleb ette takistusi ja kõik vaktsiinid müügiloani ei jõuagi.

"Mitmete vaktsiinitootjate lepingutega ühinemine aitab hajutada riske olukorras, kus keegi veel tegelikult ei tea, milline vaktsiin esimesena jõuab müügiloani ja millal täpselt," põhjendab seda Laarmann.

"Hetkel ei ole veel ühelgi COVID-19 vaktsiinil Euroopa Liidus müügiluba. Eelhindamiseks on oma vaktsiinid Euroopa Ravimiametile esitanud AstraZeneca ja Pfizer/BioNTech ning möödunud nädala alguses ka Moderna. Samas aitab Eesti osalemine Euroopa Liidu vaktsiinide ühishankes ja ühinemine mitmete erinevate vaktsiinitootjate eelostulepingutega tagada selle, et müügiloa saanud vaktsiinid jõuaksid Eesti inimesteni võimalikult kiiresti," ütleb Laarmann.

Euroopa Komisjoni välja töötatud eelostulepingud näevad ette vaktsiinide jaotamise liikmesriikide vahel proportsionaalselt. Eesti osakaal on 0,3 protsenti lepinguga ostetavast vaktsiinikogusest.

Igal liikmesriigil on võimalus teiste riikidega kokkuleppe saavutamise korral ettenähtud vaktsiinikogust suurendada või vähendada. Lepingute sõlmimisele eelnevalt on riigil võimalik lepingust loobuda viie tööpäeva jooksul lepingu saamisest. Kui riik ei teavita loobumisest, siis loetakse, et ta on andnud Euroopa Komisjonile volituse lepingu sõlmimiseks ja kohustub ettenähtud jaotuskavas talle eraldatud doosid välja ostma.

Laarmann ütleb, et kui keegi lõpuks müügiloa saab, hakkavad vaktsiinide tarned jõudma liikmesriikidesse järk-järgult, mitte kõik korraga. Selleks ongi kaardistatud riskirühmad, kes esimesena oma doosid kätte saavad.

Eesti kaardistas riskirühmad ära juba suvel. Soovitused jaotuskavaks andis riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon.

"Esmajärjekorras on kavas võimaldada vaktsineerimist tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajatele ning hoolekandeasutuste elanikele, vanemaealistele ning teatud kaasuvate ja krooniliste haigustega inimestele. See tähendab, et soovime esmajärjekorras kaitsta teiste inimeste aitajaid, et tagada tervishoiu- ja hooldekandesüsteemi toimepidevus ning neid inimesi, kes võivad COVID-19 haigust põdeda raskemini. Samas sõltub vaktsineerimise korraldus, sh vaktsineeritavad rühmad näiteks sellest, millistele vanusegruppidele esimesena müügiloa saanud vaktsiinid on näidustatud," ütleb Laarmann.

Pikemas perspektiivis on plaan võimaldada vaktsineerimist kõigile, kes seda soovivad. Koroonavaktsiini võimaldatakse kõigile soovijaile tasuta.

Vaktsineerimise korralduse detailine plaan on veel väljatöötamisel.

"Arvestame selles plaanis erinevate stsenaariumitega, kuid COVID-19 riskirühmadeni jõudmiseks on kavas kasutada esmajärjekorras neid toimivaid lahendusi, mida on seni kasutatud immuniseerimiskavas olevate vaktsineerimiste korraldamiseks, st perearstisüsteem, haiglad, hooldekodud jm. Samas on kaalumisel ka võimalikud teised lahendused, mis aitaksid saavutada võimalikult kiiresti kõrget vaktsineerimistega hõlmatust. Plaani töötab välja asutusteülene juhtrühm ning järk-järgult kaasatakse ka teisi partnereid," selgitab Laarmann.

Nimetatud juhtrühma kuuluvad sotsiaalministeerium, ravimiamet, terviseamet, haigekassa ning tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK).

Üks oluline komponent vaktsineerimise korralduse plaanis on vaktsiini säilitamine ehk nõutele vastava külmahela tagamine ja transpordi korraldamine. Teada on, et mõni vaktsiin on vägagi pretensioonikas ja selle säilitamine ning transport on keeruline. Seetõttu tuleb tellida ka säilitamiseks ja transpordiks vajalikke seadmeid ja tarvikuid.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: