Lutsar: ka vaktsineerimisega alustades ei kao pandeemia päevapealt

Foto: ERR

Ehkki teated koroonaviiruse vaktsiinide valmimisest on julgustavad, ei tasu loota, et vaktsineerimise alates kaob pandeemia kiiresti, rõhutab viroloogiaprofessor Irja Lutsar.

"Alati asjad lähevad halvaks äkki ja paremaks aeglaselt. Üleminek koroona-ajast mitte-koroona aega, vaktsiiniga või vaktsiinita toimub astmeliselt," rääkis Lutsar teisipäeval "Terevisooonis". "Ma ei julge lubada, et kui Eestis 10 000 inimest saab vaktsineeritud, siis unustame koroona ära ja hakkame mõtlema valmistumisele uueks haiguseks."

Lutsar rääkis ka sellest, et ehkki eri farmaatsiafirmades loodavad vaktsiinid on andnud katsetustes väga häid tulemusi ning kõrvalnähte on ilmnenud vähe, tuleb ikkagi jätkata vaktsineeritute jälgimist ning vaktsiini toimimise põhjal edasisi otsuseid teha.

"Peame vaatama, mis need vaktsiinid teevad - kas väldivad rasket haigust, kas väldivad viiruse edasikandlust. Sellest sõltuvad järgnevad otsused," tõdes professor.

Lisaks tuleb ka vaktsineerimisel iga inimese suhtes täpsemat infot koguda, märkis ta: "Päris nii, ei saa, et võtame ritta ja süstime ära. Iga inimesega tuleb ikka natuke ka rääkida. Ja see võtab aega."

Positiivne on Lutsari sõnul siiski see, et väga sageli esinevad kõrvalnähud, mis oleks pidanud kliinilistest uuringutest juba välja tulema, ei ole seniste katsetuste käigus, mis on hõlmanud umbes 50 000 vaktsiinidoosi saanud inimest, veel ilmnenud.

Tema kinnitusel jälgitakse neid, kes uuringutes osalesid, veel vähemalt kaks aastat. "Vaadatakse, kui kaua vaktsiini mõju kestab ja kui tõhus see on. Vaadatakse, kas see kaitseb ka suvel katseisikut ja loomulikult ka kõrvanähte ja immuunsuse püsimist - antikehasid, rakulist immuunsust. Nii, et ega uurijate jaoks ega ka katseisikute jaoks pole töö lõppenud."

Lutsar lisas, et kui lapsi ja noori ei ole uute vaktsiinide uhtes veel testitud, siis vanemaealistel on see mõjunud sama hästi kui keskealistel inimestel. "Kõigis suurtes uuringutes on olnud kõiki - ka riskirühmadesse kuuluvaid inimesi, mõne kroonilise haigusega inimesi. Positiivne on, et vanemate inimeste immuunvastus oli sama hea kui keskealistel," kirjeldas ta.

Rääkides vaktsineerimisest Eestis, rõhutas Lutsar, et oleks väga naiivne loota nagu oleks veebruaris kogu Eesti rahva jaoks vaktsiin olemas. "Selge, et eesliini meditsiinitöötajad vaktsineeritakse esmajärjekorras ja teise grupi moodustavad hooldekodude inimesed, sealsed töötajad," selgitas ta. Edasises järjekorras vaktsineeritaks muud riskifaktoritega grupid nagu näiteks õpetajad, poodide kassapidajad, võib-olla isegi ajakirjanikud. Alles pärast seda saaksid oma vaktsiinidoosi kõik muud inimesed.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: