Diplomaat: Jaapanit kaitseb koroona eest kollektiivne instinkt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Desinfitseerimisrobot Tokyos kaubanduskeskust puhastamas.
Desinfitseerimisrobot Tokyos kaubanduskeskust puhastamas. Autor/allikas: SCANPIX / SIPA

Jaapani ja teiste Ida-Aasia riikide inimeste kollektiivne enesealalhoiu instinkt on see, mis on aidanud seal koroonaviirusega märksa paremini toime tulla kui lääneriikides, ütles Eesti suursaadik Tokyos Väino Reinart.

"Mis Jaapanis ja ka paljudes teistes Aasia riikides on ülejäänud maailmast erinev, on selline kollektiivne enesealalhoiu instinkt erinevate viiruste suhtes," rääkis Reinart. "Näiteks vaidlus, et kas maskide kandmine, kui viirused levivad, on otstarbekas või mitte, on Jaapanis selgeks vaieldud juba umbes sada aastat tagasi," lisas ta.

Eesti suursaadik selgitas, et kui juba enne koroonapandeemiat kandsid umbes pooled Jaapani elanikud regulaarselt maske, siis nüüd teevad seda praktiliselt kõik. "Ja siin vaidlust selle üle ei käi, et kas mask kaitseb sind või kaitseb ta teisi? Üks, milles ollakse kindlasti üksmeelel, on see, et maskid kaitsevad piisknakkuste leviku eest. Kui kõik kannavad maski, siis on kõik võrdselt kaitstud," ütles Reinart.

Lisaks on jaapanlaste hulgas juba ammu välja kujunenud sotsiaalse distantseerumise reeglid, rõhutas Reinart. "Jaapanlased ei kätle, selle asemel kummardatakse distantsilt. Rääkimata näiteks Lõuna-Euroopas rohkem levinud tervitamise vormidest nagu embamised ja muud sellised intiimsemat sorti tervitused," tõdes ta.

Lisaks paigutati kohe, kui koroonapandeemia vallandus, kõigi asutuste ja ettevõtete uste juurde desinfitseerimisvahendid, seati üles vaheseinad, et inimesed ei puutuks liiga lähedalt kokku, rääkis Eesti diplomaat Tokyos.

"Valitsus on teinud ka hulgaliselt üleskutseid vältida halvasti õhutatud ruume, kus on palju inimesi. Kõik need meetmed kombinatsioonis üleüldise täpsuse ja korrektsusega on kindlasti aidanud Jaapanis ja ka teistes Aasia riikides pandeemiat suhteliselt paremini kontrolli all hoida, kui paljudes teistes riikides," rääkis Reinart.

"No ja kindlasti on jaapanlased ka heas mõttes hügieenientusiastid. Desinfitseerimine ja kõik need tavad on niivõrd tugevasti juurdunud. Kindlasti tehakse nüüd ka Euroopas ja mujal maailmas väga palju samu asju, mida Jaapanis on tehtud kogu aeg. Aga eks see ju ka natuke loeb, millal need meetmed on tarvitusele võetud," lisas suursaadik.

Reinart tõi ka näiteks 2009. aasta seagripi pandeemia, mis lõi väga tugevasti paljusid riike Euroopas ja ka mujal, aga jättis Jaapani sisuliselt puutumata.

"Selles mõttes need traditsioonid ja kollektiivne enesehoidmise instinkt, mis rakendus siin kohe pandeemia alguspäevil, see kindlasti on aidanud viirust kontrolli all hoida," märkis ta.

Reinart meenutas ka seda, kuidas tänavu veebruaris, kui ülejäänud maailm arvas veel, et tegemist on Hiina, Korea ja Jaapaniga piirneva pandeemiaga, panid Jaapani võimud Yokohama sadamas karantiini laeva Diamond Princess, millel oli puhkenud koroonaviiruse epideemia. "Jaapan sai juba siis oma esimese väga tõsise õppetunni kätte, et kuidas peaks viirusekandjatega tegelema," märkis ta.

Jaapani valitsus veenab inimesi heaga

Suursaadik Reinart rääkis ka, et Jaapanis pole koroonapandeemia tõttu praktiliselt mingeid otseste käskude ja keeldude kujul piiranguid kehtestatudki. Erinõuded kehtivad ainult piiri ületamisel.

"Riigisiseselt täna mingeid kohustuslikke piiranguid ei ole. Erinevad poed ja ametiasutused kraadivad inimesi - on selliseid automaatkraadiklaasid praktiliselt kõigi ametiasutuste ustel - ja sama moodi on kõikjal desinfitseerimisvahendid. Riigisiseselt mingisugust liikumispiirangut ei ole " ütles Reinart.

Eesti diplomaat seletas, et Jaapani valitsusel puudub ka õigus sekkuda eraõiguslike institutsioonide tegevusse sellisel karmil ja seadusandlikul viisil nagu paljudes muudes riikides tehakse.

"Kui märtsi lõpust kuni maikuuni kehtis eriolukord, sai valitsus endale mõned õigused, mida neil igapäevaselt ei ole. Samas, kui me võrdleme neid nende meetmetega, mida Euroopas rakendati, siis Jaapani eriolukoha meetmed piirdusid põhiliselt sellega, et kohalikud võimud võisid instrueerida elanikke vältima ebavajalikke liikumisi ja paluda neil kodus püsida," kirjeldas Reinart.

Lisaks võisid võimud piirata või nõuda ajutiselt äride või asutuste sulgemist, kaasa arvatud ka koolid, hoolekandeasutused, teatrid, kontserdisaalid ja kinod. Lisaks said võimud õiguse kasutada eramaid ja hooneid ilma omaniku nõusolekuta ajutiste meditsiiniasutuste rajamiseks. "Ja sellega suuresti need piirangud piirdusidki," tõdes Reinart.

Lisaks puudusid sisuliselt sanktsioonid piirangute mittetäitjate suhtes. "Kui me nüüd vaatame seda piitsa ja prääniku skaalal, siis kõik need meetmed põhiliselt piirdusid präänikutega - kuulekaid ettevõtteid premeeriti, maksti neile osaliselt kinni saamata jäänud tulud ja kasutati muid positiivseid veenmisvahendeid," rääkis Eesti suursaadik Jaapanis.

Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskuse (ECDC) statistika kohaselt oli Jaapanis viimase 14 päeva nakatumiste tase 100 000 elaniku kohta alla 20 juhtumi.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: