Saime teilt pressiteate kavatsusest asuda Isamaa Parempoolsete toetajaliikmeks. Mis perspektiivi selline samm tulevikku silmas pidades kannab?

Ma teen ühe sammu korraga. Jah, täna ma kinnitan, et ma läksin toetajaliikmeks, et anda edasi oma kogemused ja ideed, mis mul on juristina, tippjuhina saadud. See julgus kaasa rääkida ühiskondlikel teemadel ja võib-olla kõige rohkem see tahtmine ehitada seda Eestit, mida ma kujutan ette oma lastele-lastelastele, oma vanaemale. Et need teadmised ja oskused anda parempoolsete teenistusse ja toetada neid. Aga mis puudutab pikka perspektiivi, siis on vara öelda, üks samm korraga.

Hetkel on minu motivatsioon olnud see, et kõrvalt ei tahaks kauem vaadata seda, mis toimub ja nii palju, kui ma saan aidata selle muutmist, et selline teatud populismi räuskamine ikkagi ühiskonnas väheneks, siis ma teen seda oma toetuse kaudu.

Oma teates te ütlesite ka, et tulevikus hakkate rääkima Parempoolsetest nii-öelda "meie" vormis. Kas see tähendab seda, et hakkate aktiivselt kaasa lööma selle ühenduse juhtimises?

Seda see hetkel ei tähenda, see tähendab hoopis seda, et minu jaoks on alati sisu olnud olulisem kui vorm ja panustamine ja meeskonnatöö olulisem kui iga hinna eest millegi juhtimine. Ikkagi ma pean praegu kõige olulisemaks seda, et ma tahaks nende ideedele anda oma ideid juurde, oma kogemust juurde ja see on see, mille pärast ma olen valmis avalikult välja ütlema, et ma toetan neid. Sest nii nagu ma oma eelmises elus olen alati toetanud läbipaistvat suhtumist ühiskonda, nii ma toetan seda ka täna ja ma ootan seda ka endalt, et oleks ausalt ja läbipaistvalt välja öeldud, et ma neid toetan.

Kas on tõenäoline, et tulevikus liitute ka erakonnaga Isamaa?

Ma ei spekuleeri siit ette ajas. Hetkel on oluline hoopis see, et Isamaa valitsussuunal ei ole see Isamaa, mis on olnud paljude inimeste peas pikka aega. Kui Parempoolsed on võtnud nõuks muuta Isamaa tagasi Eestist hoolivaks tugevaks, konservatiivseks jõuks, siis ma pigem nagu toetan seda hetkel parteist väljapoolt. Aga tulevik on tulevik ja eks tulevik näitab seda, mida tulevik toob.

Arvestades Isamaa olukorda ja jõudude tasakaalu seal erakonnas praegu, siis Parempoolsetega ühte paati hüppamine tundub keerulisem valik, vastuvooli ujumine. Nad on justkui opositsioonis omaenda erakonnas. Lihtne seal ilmselt olema ei saa, sest nende ideede propageerimine ei pruugi erakonnas laiemalt toetust leida. Miks te otsustasite just parempoolsete kasuks? Miks ta ei valinud oma poliitiliseks väljundiks näiteks erakonda Eesti 200, kelle toetus on praegu püsivas tõusutrendis?

Esiteks, ma ei ole kunagi valinud lihtsalt mugavalt teid, vaid neid teid, millesse ma ise usun. Aga teine küsimus on hoopis see, et misasi on poliitika? Eks poliitika koosneb ju maailmavaatest, otsustest ja inimestest. Ja ma usungi sellesse, et eimaailmavaatel on oluline tähendus ja Parempoolsed oma maailmavaatega sobisid mulle nende toetamiseks. Ja nii lihtne see lahendus ongi.

Kas te näete Parempoolsetes tegelikult sellist perspektiivi, et nad kas siis Isamaa sees või ka eraldi poliitilisel areenil kasvataksid oma mõjukust?

Absoluutselt. Ma usun, et see töö on käinud seal enne, kui mina toetajaliikmeks läksin, käib täna ja küllap käib ka tulevikus edasi. Selles ma ei kahtle üldse, et nad on suutelised muutma Isamaad kõige paremas mõttes. Ja tõesti võtma ka sellise kandva juhtiva rolli Eesti jaoks, et hoida Eestit avatud, targa ja eduka riigina edasi.

Me räägime hästi palju poliitikast. Ma arvan, et täna ongi Eestis hetk, kus profid ükskõik, mis valdkonnast võiksid minna poliitikasse. Mida rohkem on seal proffe väga erinevatest eluvaldkondadest, seda kiiremini hakkavad ka muutused aset leidma.

Kas te kavatsete kandideerida ka kohalikel valimistel?

Ei torma üldse ajast ette. Hetkel panustan sellega, mis mul on - oma ideede ja mõtetega, kuidas Eesti elu hoida ja edendada. Ja siis vaatame edasi, mis tulevik toob.

Mis te praeguse valitsuse suundadest ja tegudest arvate?

Ma vaatan seda nii nagu kümned tuhanded inimesed Eestis vaatavad ja mõnikord olen väsinud sellest, et on selline kisa ja räuskamine ja siis on vabandamine, siis on jälle räuskamine. Võib-olla otsuste läbipaistvust tekitab mõnikord küsimusi, kommunikatsioon otsuste osas paneb õlgu kehitama.

Mina olen olnud alati õigusriigi usku, ma olen alati uskunud seda, et seaduse ees on kõik võrdsed ja seadused ongi selleks, et inimeste omavaheline ühiskondlik kokkulepe tagaks selle, et kõigil oleks Eestis hea elada. Rohkem tuleks aktsepteerida üksteise arvamusi, kuulata ja kasutada ka oma otsuste tegemisel proffe ja mis kõige olulisem - oma inimestega ausalt ja selgelt nende otsuste taustadest rääkida.

Mis te arvate sellest, et Isamaa minister Raivo Aeg saatis sõnumi riigi peaprokurörile palvega uurida Õhtulehe ajakirjanike tegevust Mailis Repsi tegevuse uurimisel?

Ma olen prokuratuuri tegemistest ja toimetamistest kümme kuud väga eemal. Ja ja ma tahakski eemale jääda, sest ma olen selle tee enda jaoks lõppenuks lugenud. Ma usun, et prokuratuur on endiselt tugev, sõltumatu ja juhtimine ei käi telefonide ja SMS-idega. Nii et teadmata mingit tausta ei SMS-ide saatmisest ega millestki muust, siis ma nagu hinnanguid ei torma andma. Ma ikka usun, et prokuratuur on sõltumatu ja teeb oma otsused ise, sest ainult tugev ja sõltumatu prokuratuur saab kaitsta kõiki ühiskonna liikmeid kuritarvituste ja väga raskete kuritegude eest.

Aga kui minister teeb sellise ettepaneku, siis kas see saadab mingisuguse ebaproportsionaalselt tugevama sõnumi prokuratuurile ja ka ühiskonnale? Kas sellisel juhul ajakirjandusvabadus satub pisutki löögi alla?

Ma ei tea, milline oli see taustsüsteem ja sellepärast ma ei torma hinnanguid andma. Iseenesest selles ei ole ju küsimus, kas minister ja peaprokurör võivad suhelda telefoni ja SMS-ide teel. Loomulikult võivad Eestis kõik inimesed suhelda kõigi inimestega. Nüüd, milline oli see sisu ja mida keegi kelleltki ootas, ma seda tõesti ei tea. Aga üldiselt ma olen endiselt veendunud, et prokuratuur teeb oma otsused ise, mitte saadud SMS-ide põhjal.

Ma saan aru, et sisu oli see, mis vähemalt avalikkusele teada on, et kas Mailis Repsi laste pildistamise ja tema ametiauto pildistamise puhul võis tegu olla ebaseadusliku jälitustegevusega.

Jah, ma seda sisu täpselt nii palju, kui avalikkusest lugeda on olnud, ka tean. Aga küsimus on see, et kas seal oli enne arutelu, mis oli see toon, mis oli see asja iva, mida minister peaprokurörilt küsis. Need on ju kõik ka olulised küsimused. Et mis kontekstis see sõnum saadeti.

Aga kuidas teie oleksite ise reageerinud, kui teile oleks tulnud ministrilt selline sõnum?

Ma julgen kõva häälega öelda, et kui ma olin riigi peaprokurör, siis ei olnud ühtegi korda juhtumit, kus keegi mulle oleks sõnumite teel korraldusi jaganud. Nii et ma ei oska seda kommenteerida. Ma arvan, et keegi ei tulnud ka selle peale.

Kas Eesti õigusriigi tervis on hea teie hinnangul?

Kui sa ei ole süsteemis sees, siis liiga palju ei ole mõtet kommenteerida. Kui sa enam ei tea taustsüsteeme, otsuseid jne. Aga eks ma ju ikka räägin väga erinevate inimestega nii õigussüsteemi sees kui õigussüsteemist väljas. Ja eks mõned otsused panevad ikka õlgu kehitama, puudutagu need kõrgete riigiametnike konkursside ärajätmist või puudutagu need mingeid teatud rahajagamise otsuseid, mida kõik avalikkusest saavad lugeda. Need panevad õlgu kehitama, on arusaamatud, aga ainult selle pinnalt ma ei tahaks küll anda hinnangut õigussüsteemi tervise kohta. Ma ikkagi loodan ja usun, et 30 aastaga on ehitatud nii tugev õigussüsteem üles, et see on Eestile vajalik, oluline, toimiv ja väga selgelt õigusriigi põhimõtteid austav.

Ja lõpetuseks lähema tuleviku kohta. Mis on teil koos Parempoolsetega lähema aja jooksul plaanis ära teha või kuidas seda antavat nõu ja oma ekspertiisi täpselt realiseerida?

Mina usun, et ühelt poolt läbi selliste konkreetsete ideede. Nende manifest, mis mind kõnetas suvel on selline üldistatud tase, aga mina usun, et nüüd tuleb edasi minna konkreetsete ideedega, mis on siis Eestile lahendused. See, millest viimasel ajal kõik räägivad, puudutagu see ääremaastumist või puudutagu see tehnoloogilisi lahendusi. Et nüüd minna ikkagi hästi konkreetseks ja pakkuda konkreetsed ideed Eesti arenguks välja.