"Olukorrast riigis" arutles endiste tippametnike tulevikuvõimaluste üle
Ajakirjanikud Andrus Karnau ja Harry Tuul arutasid pühapäeval Raadio 2 poliitikasaates "Olukorrast riigis" endise peaprokuröri Lavly Perlingu näitel ametist lahkunud endiste tippametnike edasiste võimaluste üle ennast teostada.
Praegu nõunikuna Ukrainas töötav Perling teatas eelmisel nädalal, et toetab erakonnas Isamaa opositsioonilist rühmitust Parempoolsed ega välista, et kandideerib nendega koos järgmise aasta kohalikel valimistel.
Karnau ja Tuule hinnangul oli üllatav Isamaa esimehe Helir-Valdor Seedri sel nädalal tehtud ootamatult jõuline kriitika Perlingu suunas ning samuti prokuratuuri eetikanõukogu otsus arutada Perlingu käitumist. Prokuratuur on seotud Isamaasse kuuluva ministri Raivo Aegi juhitud justiitsministeeriumiga.
Karnau tõdes, et Perlingul on vaja veel mõnda aega jätkata prokuratuuri liikmena, et välja töötada staaž eripensioni saamiseks ning seepärast ei saa ta veel prokuratuurist ametlikult lahkuda. Prokurörid ei tohi erakonda kuuluda.
Karnau hinnangul on see ebaeetiline, kui Perling ei soovi enam prokuratuuris uue juhi all töötada, aga ära ka ei lähe. "Aga teistpidi - kas peab nii alandavalt temaga käituma?" küsis ta.
Laiemalt on aga küsimus selles, mida teha endiste kõrgete jõuametnikega, kes ametist lahkuvad, rääkis Karnau ning tõi näiteks endise kaitsepolitsei peadirektori Jüri Pihli, kes pärast lühikest poliitilist karjääri asus tööle Vene kapitalile kuuluvasse firmasse.
"Küsimus on, kuidas leida viisakas lahendus," märkis Karnau.
Temaga haakus Tuul, kes küsis erinevaid näiteid tuues, kas kõrge riigiametnik või mõnel muul alal juhtival kohal tegutsenud inimene peavad poliitikasse minema oma plaanist pikalt ja avalikult ette teatades või päevapealt oma positsiooni muutes.
"Meil jõuavad Euroopa mõistes üsna noored inimesed absoluutsesse tippu ja mis nad siis edasi teevad [, kui oma ametikohal lõpetavad]?" küsis Tuul. Ta tõi näiteks ka president Kersti Kaljulaidi, kes on asunud püüdlema Majanduskoostöö- ja Arengu Organisatsiooni (OECD) juhi kohta.
Karnau hinnangul on Perlingu juhtum tekitanud eetilise puntra, milles segunevad nii Perlingu käitumine kui teisalt ka prokuratuuri käitumine, kes võib hakata karistama oma endist juhti, kes liitub ühendusega, mis konkureerib justiitsministriga.
Lisaks oli saates jutuks abielureferendum ning sellele vastukampaaniat tegema hakkav ühendus SALK, terviseameti tegevus ja maskikandmise nõuded, ministrite meediapädevus, Eesti mõjukate edetabel ning vangerdused valitsuses.
Toimetaja: Mait Ots