Enamik Eesti elanikest nõustub maskikandmise ja vaktsineerimisega

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Vaktsineerimine Brasiilias. Eesti uuringu kohaselt suhtuvad naised koroonavaktsiini kahtlevamalt. Autor/allikas: SCANPIX / ZUMAPRESS.com

Enamik Eesti inimesi on valmis laskma ennast koroonaviiruse vastu vaktsineerida ja nõus vajadusel kaitsemaski kandma. Vaktsineerimisest ei ole huvitatud umbes veerand küsitletutest, kusjuures rohkem on selliseid noorte ja keskealiste ning venekeelsete elanike hulgas, maskist keeldus iga seitsmes inimene, selgub sotsiaalministeeriumi tellitud uuringutest.

"Novembrikuu seisuga on 59 protsenti juba praegu valmis end vaktsineerima COVID-19 vastu, see osakaal pole kuude jooksul muutunud. 17 protsenti inimestest ei oska vaktsineerimise osas seisukohta võtta ja 24 protsenti ei vaktsineeriks ennast COVID-19 vastu," ütles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann ERR-ile.

Sama küsitluse andmetel 15 protsenti ei usalda COVID-19 vaktsiine, 6 protsenti ei näe vaktsineerimiseks vajadust ja 3 protsenti on igasuguse vaktsineerimise vastu.

"Inimeste ettevaatlikkus COVID-19 vaktsineerimise suhtes praeguses olukorras, kus ükski COVID-19 vaktsiin ei ole veel Euroopa Ravimiametilt müügiluba saanud, on igati mõistetav. Ravimiamet annab müügiloa alles siis, kui läbitud on kõik vajalikud kliiniliste uuringute faasid ning amet on veendunud vaktsiini kvaliteedis, ohutuses ja toimivuses," märki Laarmann

Enim on neid, kes ennast vaktsineerida ei taha, 25-34-aastaste seas - 42 protsenti, mitte-eestlastest 29 protsenti, 35-49-aastaste seas 28 protsenti. Vaktsineerimise vastu on rohkem ka naised - neist ei laseks ennast vaktsineerida 28 protsenti, meestest on selliseid 20 protsenti.

Uuringus osalenute seisukohad COVID-19 vaktsineerimise suhtes. Autor/allikas: Sotsiaalministeerium / Turu-uuringute AS

Kõige vähem on vaktsineerimisvastaseid eakate hulgas: vanemate kui 75-aastaste rühmas ei laseks ennast vaktsineerida kümnendik, 65-74-aastaste hulgas on selliseid 18 protsenti. Ka noorimas küsitletute rühmas, 15-24-aastaste seas on vaktsineerimisvastaseid keskmisest tuntavalt vähem - 15 protsenti.

"Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ja Eesti inimeste usaldus vaktsineerimise kui ühe tähtsaima ja tõhusaima rahvatervise kaitsemeetme suhtes on Eestis väga kõrge. Tänu vaktsineerimisele on Eestist kadunud mitmed haigused, mis siiani maailmas veel liikvel on. Hõlmatus enamike immuniseerimiskava vaktsineerimistega oli 2019. aastal üle 93 protsenti. Samuti on aasta-aastalt kasvanud hõlmatus gripivastase vaktsineerimisega," kommenteeris Laarmann.

Otsus sõltub ka hinnast

Sotsiaalministeeriumi küsitlustest selgub ka, et umbes kolmandik vastajatest laseks ennast igal juhul vaktsineerida, veerand aga ainult siis, kui vaktsiin oleks tasuta.

Ennast laseks vaktsineerida ka siis, kui see oleks tasuline, keskmisest rohkem vanemad inimesed, eestlased ja mehed. Tasuta vaktsiini korral osaleks vaktsineerimisel keskmisest rohkem muust rahvusest ning Kirde- ja Kesk-Eesti elanikud.

Otsust ennast vaktsineerida lasta põhjendab 29 protsenti sellega, et piisava hulga vaktsineeritute korral saab naasta võimalikult tavapärase elu juurde; 28 protsenti sellega, et kuulub riskirühma; 18 protsenti sellega, et nakkushaiguste vastu vaktsineerimine on tervisliku eluviisi osa, kümnendik toob esile, et vaktsineerimisega saab ta kaitsta ka neid, kes ise end vaktsineerida lasta ei saa; kuus protsenti on nii neid, kes peavad õigeks vaktsineerida end kõigi riigi poolt võimaldatud vaktsiinidega ning ka neid, kes puutuvad tihedalt kokku riskirühma kuuluvate inimestega; kaks protsenti on neid, kes sageli välismaal käies ei taha nakkust koju tuua.

Riik teeb selgitustööd

Laarmann tõdes, et vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamine on üleilmne prioriteet, et ennetada ja piirata piiriülese ulatusega epideemiate ja haiguste levikut. "Inimeste usalduse tõstmiseks on vajalik objektiivse info kättesaadavuse parandamine. [Vaktsineerimisega] Hõlmatuse languse peamiste põhjustena nähakse inimeste vähenenud ohutaju ning teisalt kasvanud hirmu ebasoovitavate kõrvaltoimete ees, mida tõukab tagant sotsiaalmeedias laialt leviv väärinfo," märkis sotsiaalministeeriumi esindaja.

Laarmann kutsus inimesi üles teavitama ühismeedia platvorme nende keskkondades levitatavast väärinfost: "Kui märkate sotsiaalmeedias infot, mis tundub teile tervist kahjustav või riskikäitumisele kutsuv, andke sellest platvormile (näiteks Facebook, YouTube, Twitter) otse teada."

Laarmanni sõnul on vaktsineerimise teemalised rahvatervise kampaaniad tavapärane osa riigi kommunikatsioonitööst ning terviseamet tegeleb järjepidevalt vaktsineerimisega hõlmatuse suurendamiseks inimeste teadlikkuse tõstmisega. "Eesti inimeste teavitamine COVID-19 vaktsiinide väljatöötamisest, hankimisest ja vaktsineerimise korraldusest on osa koroonaviiruse vastasest võitlusest," ütles Laarmann.

"Seni kuni Eestisse jõuab oodatud vaktsiin, on ainus viis koroonaviiruse leviku piiramiseks meie endi vastutustundlik käitumine. Seetõttu kutsume kõiki inimesi hankima infot usaldusväärsetest allikatest. Vaktsiinide teemal on selleks eeskätt ravimiameti ja terviseameti veebilehed," rõhutas Laarmann.

Küsitlusest selgus ka, et umbes pooled inimesed otsivad teadlikult ja regulaarselt koroonaviiruse teemalisi uudiseid, kuna peavad neid oluliseks. Viiendik aga vastupidiselt - väldib selleteemalisi uudiseid teadlikult, kui see vähegi võimalik on.

Maskist keelduks iga seitsmes

Oktoobri lõpus tehtud uuringust selgus ka, et ise terve olles on arsti juures nõus maski kandma kolmveerand vastanutest; ühistranspordis kaks kolmandikku; kauplustes ja teenindusasutustes pisut alla 60 protsendi; kinos, teatris ja kontserdil pisut alla poole; koolis ligi veerand ning töökohas ja erapidudel pisut üle viiendiku vastanutest. Kõigis eelnimetatud kohtades keeldus maskikandmisest 14 protsenti vastanutest.

Uuringus osalenute seisukohad maski kandmise suhtes. Autor/allikas: Sotsiaalministeerium / Turu-uuringute AS

Maskist keelduks 19 protsenti meestest ja 9 protsenti naistest, 13 protsenti eestlastest ja 15 protsenti muust rahvusest inimestest. 25-34-aastaste ning töötute hulgas oli keeldujaid 22 protsenti. Kõige vähem keelduajaid oleks eakate ning õpilaste ja üliõpilaste hulgas.

Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu viis 22.-25. oktoobrini läbi Turu-uuringute AS. Uuringu sihtrühmaks on Eesti elanikud vanuses 15 ja vanemad, kokku vastas veebi- ja telefoniküsitlusele 1255 inimest.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: