Viimase nädalaga on koroonasse haigestumine liikunud keskealiste sekka

{{1606305180000 | amCalendar}}
Foto: Ken Mürk/ERR

Kui eelmisel nädalal domineerisid koroonasse haigestunute seas 15-19-aastased inimesed, siis nüüd on lisandunud nakatumisi ka 40-44-aastaste seas.

Tartu Ülikooli professor Krista Fischer ütles kolmapäeval terviseameti pressikonverentsil, et viimase nädalaga on Eestis lisandunud rohkem koroonapositiivseid kui kevadperioodi jooksul kokku.

Fischer selgitas, et kui eelmisel nädalal domineerisid haigestunute seas 15-19-aastased inimesed, siis nüüd on juurde lisandunud nakatumised ka 40-44-aastaste seas.

"Need on need lapsevanemad, keda need noored (nakatasid), kes võib-olla koolis nakkuse said," sõnas Fischer.

Fischer ütles, et ka vanurite seas on nakatumiste arvud murettekitavad ning haiglates on kevadine COVID-patsientide maksimum ületatud.

"Kuna viimased kümme päeva on olnud nakatumiste arvud tõusutrendil, siis ei ole mitte midagi muud teha, kui arvata, et haiglapatsientide arv võib tõusta," ütles teadlane. Ta lisas, et praegu on juba teada, et järgmisel nädalal on haiglas 50-100 inimest rohkem kui sel nädalal.

Fischer tõi välja, et iga kümnes nakatunud inimene vanusegrupist 60-69-aastased satub haiglasse.

Haiglaravi vajab ka iga viies haigestunu 70-79-aastaste seas ning ligi kolmandik koroonapositiivseid, kes on vanemad kui 80 eluaastat.

Nakkuskordaja R tuleb Fischeri sõnul viia praeguse taseme pealt alla. Praegu on selleks Eestis keskmiselt 1,25, kuid haiguse leviku pidurdamiseks peaks see olema alla ühe.

Professor selgitas, et sellele aitaks kaasa oma igapäevaste kontaktide vähendamine 20 protsendi võrra, distantsihoidmine ja maskikandmine.

Lanno: suurim jõulukink oleks viiruse leviku piiramine

"Kui me mõtleme natuke tõsisemalt selle üle, palju haigeid kokku on, neid on 4000 ja nendega kokku puutunud on 21 500 inimest. Ja ligi 25 000 inimest on sellist, keda igapäevaselt peame nõustama ja jälgima," ütles terviseameti peadirektor Üllar Lanno.

Lanno selgitas, et teadmata kohast nakkuse saanud inimeste osakaal on 27 protsenti, kuid huvitegevuse käigus nakatunuid on näiteks 11 protsenti. Lanno tõi välja, et 16 protsendil haigetest pole sümptomeid ehk nad ei tea, et nad on haiged.

Lanno sõnas, et haiglatele tuleb ilmselt suurim väljakutse vahetult enne jõule ning suurim kingitus, mida inimesed üksteisele pühadel teha saavad, on haiguse leviku minimeerimine.

"Me võiksime näidata üles väga selgelt ühtsust, kus üks on kõigi eest ja kõik on ühe eest," ütles Lanno ja lisas, et inimeste individuaalsest käitumisest sõltub see, kui palju patsiente haiglaravi vajab.

Lanno lisas, et viiruse levikule aitas ilmselt kaasa ka koolivaheajal tekkinud tihedad kontaktid, kui inimesed üle Eesti reisisid.

Sotsiaalministeeriumi sõnul on järgmised kolm nädalat kõige olulisemad

Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse lisas, et see on kõigi Eesti inimeste kätes, et haiglaravi vajavate patsientide arv enam detsembri keskpaigast ja jaanuarist ei kasvaks.

"Valitsuse poolt tehtud korraldused on miinimum, mida me peame tegema. Võti on selles, et viiruse leviku kasvu kontrolli alla saada, et nakatumiskordaja ühe alla viia järgmise kolme nädala jooksul, /---/ on eelkõige täiskasvanutevahelise suhtluse vähenemine. Et täiskasvanutevaheline püsiv suhtlus toimuks vaid tavapärases, igapäevases suhtlusringis," sõnas Jesse.

Ta ütles, et inimesed peaks kaaluma, kas järgnevate nädalate jooksul on vaja ilmtingimata tegeleda oma hobidega või käia trennis.

"Seega kolm nädalat meie kõigipoolset järelekaalumist, mis on meil hädavajalik tegevus ja jätta ära kõik muu, aitab nakkuskordaja ühe juurde alla tuua," ütles Jesse ja lisas, et nii saab riigis edasi minna ilma täiendavate piirangute ja keeldudeta.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: