Kaju nõustus Samosti tõdemusega, et võimalik uus riigisekretär Antony Blinken, riiklik luurekoordinaator Avril Haines, USA esindaja ÜRO-s Linda Thomas-Greenfield, tulevane kliimasaadik John Kerry ja teised on kõik sarnase elukäigu, hariduse ja kogemusega inimesed: "Jah, nad esindavad seda tüüpi ekspertiisi, mille poole [ametisse astuvad] presidendid tavaliselt pöörduvad. Mõned nimetavad seda establishmendiks, eesti keeles nomenklatuuriks - need on inimesed, kelle haridus ja kogemus on sellest valdkonnast."

Kaju rõhutas, et Bideni meeskonda vaadates ei ole oluline mitte vahetegemine vabariiklastel ja demokraatidel, vaid ennekõike see, kuidas uue meeskonna liikmed suhtuvad rahvusvahelisse õigusesse, interventsionismi ja multilateraalsusesse, näevad laiemalt USA rolli rahvusvahelises poliitikas. Tema sõnul on vaatamata sellele, et USA demograafiliste arengute tõttu jääb Euroopa taustaga ameeriklaste osakaal üha väiksemaks, Bideni välispoliitilises meeskonnas siiski just väga tugevate Euroopa-sidemetega diplomaadid.

Juba juudi rahvusest Blinkenil endal on erinevatesse Euroopa riikidesse ulatuvad juured, lisaks on ta ka frankofiil, kes räägib vabalt prantsuse keelt. Ka Bideni meeskonna teised liikmed on tugevate Euroopa-sidemetega, neil on kontakte Euroopa riikides, sealhulgas tunnevad nad ka Eesti diplomaate, rääkis Kaju. See peaks meile praktilises vaates väga kasulik olema, kuna USA uue liidri meeskond tunneb meie piirkonna muresid ja teemasid, aga samas teab ka seda, mida me saame Ameerikale vastu pakkuda, tõdes Kaju.

Blinkenist rääkides leidsid nii Kaju kui Samost, et teda võib tema seisukohtade põhjal niinimetatud pistrikuks nimetada, kuna ta on toetanud Iraagi sõda, sekkumist Liibüas ja Süürias. Blinken oli ka väga kriitiline, kui president Barack Obama nimetas Süüria kodusõjas punase joone, kuid ei reageerinud, kui sealne liider selle ületas. See andis Venemaale võimaluse Lähi-Idas suuremaks sekkumiseks, tõdes Kaju.

Päriselt interventsionistlikku välispoliitikat USA uuelt administratsioonilt siiski oodata ei tasu, kuna Ameerika rahva hulgas on jätkuvalt väga tugevad sõjavastased meeleolud ja väsimus esinevatest sõjalistest sekkumistest. Kui Biden üldse tahab kusagile sekkuda, siis soovib ta seda ilmselt teha koostöös NATO liitlastega ja võimalusel ka ÜRO heakskiidul, märkis Kaju.

Küll aga võib Bideni välispoliitiline aktiivsus oleneda sellest, milliseks saab pärast Georgia osariigi senaatorite valimist senati koosseis. Kui kongressi ülemkojas saavad ülekaalu vabariiklased, mis takistaks Bidenil oma sisepoliitilisi plaane ellu viimast, siis võib eeldada, et ta suunab rohkem energiat välismaale, leidis Kaju.

Kommenteerides mõnede Euroopa mõttekodade hinnanguid, mille poliitilise kogemuseta analüütikud on prognoosinud USA uue administratsiooni väärtuspõhisest välispoliitikast lähtuvalt survet demokraatiast ja inimõigustest kaugenevatele riikidele nagu Ungari, ütles Kaju, et ei pea seda tõenäoliseks: "Minu hinanngul see nii ei lähe. On oluline tuua jõupoliitika kõrvale ka väärtused, aga see ei tähenda, et väljakujunenud liitlassuhetest loobutakse. Liitlasi ei taota avalikult, küll võib midagi olla kardinate taga." Ta viitas ka minevikus USA avaldatud survele Eesti valitsusele muulastepoliitika mõjutamiseks, kuid see ei muutnud meie sisepoliitikat ning samas ei kahjustanud ka Eesti-USA suhteid.

Trumpil puuduvad võimalused valimistulemusi väärata

Kaju tõdes ka valimised kaotanud president Donald Trumpi tegevust kommenteerides, et ei näe reaalseid võimalusi, kuidas sellel oleks võimalus valimistulemusi vaidlustades üldvõitu saavutada. Isegi kui mõni kohtuasi jõuaks ülemkohtusse, siis Bideni edu on nii suur, et ka mõne osariigi tulemuse muutumine ei tagaks Trumpile üldvõitu.

Lisaks on seni uuesti lastud lugeda hääli osariikides, kus vahe võis olla mõnisada häält, nüüd on aga Biden võitnud kümnete tuhandetega, märkis Kaju.

Kommenteerides Trumpi moodustatud juristide meeskondi valimistulemuste vaidlustamiseks osariikides, leidis Kaju, et need olid rohkem koostatud meedia ning oma valijate mõjutamiseks, mitte õigusliku edu saavutamiseks. "Nende ülesanne oli pigem valijaid üles töötada - et nad tunneksid, et töö käib, mitte aga leida õiguslikke argumente," tõdes ekspert.

"Mul hakkab üha suurem kindlus tulema[, et võimu üleminek laabub]. Ameerika põhiseaduse toimimine kaitseb neid protsesse ja nii läheb ka see kord," rääkis Kaju.

Trump võib luua oma meediaimpeeriumi

Samosti küsimusele, kas Trumpi praegust, valimiskampaaniat meenutavat, tegevust vaadates võib järeldada tema kandideerimist 2024. aastal, vastas Kaju: "Võib-olla ka mitte. Selge, et ta jääb mõneks ajaks Vabariiklikus parteis mõjukaks tegijaks. Aga väga tõsiselt võetav käsitlus on ka see, et tegemist on siiski ettevõtjaga, tema pere on ettevõtjad ja loogiline on oletada, et nende huvi on raha teha. Võimalused selleks on nüüd oluliselt suuremad."

Nii Samost kui Kaju viitasid juba levinud infole Trumpi plaanidest luua lahkuvast presidendist ära pööranud telekanali Fox kõrvale uus parempoolse sisuga meediaimpeerium.

Lisaks ei pakuks uue meediakonglomeraadi loomine mitte ainult raha teenimise võimalust, vaid see oleks ka poliitika mõjutamise vahend, leidsid mõlemad.