Tallinna haiglad tõmbavad ravitegevust koroona tõttu koomale
Koroonamudeli koostanud teadlaste paari nädala eest avaldatud prognoosid näivad saavat tõeks ja lähiajal kasvab märkimisväärselt haiglaravi vajavate koroonapatsientide arv. Nii Põhja-Eesti regionaalhaigla kui ka Ida-Tallinna keskhaigla tõmbavad oma ravitegevust koomale, et loovutada osa oma vooditest koroonahaigetele.
Novembri alguses hoiatasid teadlased Krista Fischer ja Mario Kadastik, et kui Eestis käitumist ei muudeta vajab jõuludeks haiglaravi 500 koroonapatsienti, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Viimastel päevadel kiiresti kasvanud haiglaravi vajavate inimeste arv viitab, et seni on teadlaste koroonamudelid üsna täpsed. Seetõttu hakatakse pealinnas plaanilist ravi piirama, et oleks võimalik avada uusi koroonaosakondi.
"Meil nüüd COVID-osakond, mille me avame esmaspäevast. See tuleb 26-kohaline ja kui me arvestame sellega, et COVID-patsient vajab kaks korda rohkem meditsiinipersonali, siis see tähendab meile ka väga korralikku võimestamist ja siin me tõepoolest veidi plaanilist ravi peame piirama siseprofiili pool," rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla juht Agris Peedu.
Tema sõnul saab neid operatsioone mittevajavaid patsiente ravida ka maakonnahaiglates. Iga päev lükatakse edasi osa plaanilisi operatsioone, et tagada intensiivravi koroonapatsientidele.
Ida-Tallinna keskhaiglas esialgu veel plaanilist ravi ei ole piiratud, sest koroonahaiged alles hakkavad nende juurde ravile tulema.
"Selles osakonnas on kohti kokku 28, nendest neli on kuni kolmanda astme intesiivravi vajavatele haigetele ja see osakond hakkas reaalselt tööle kolm päeva tagasi," rääkis ITK sisekliiniku juhataja Kai Sukles.
Tema sõnul on terviseamet haiglaid juba teavitanud, et 10. detsembrist ohutaset tõstetakse ja siis tuleb ka nende haiglal hakata plaanilist ravi piirama.
Paljud ITK tohtrid käivad valveid ja vastuvõtte tegemas maakonnahaiglates ja meedikute ristkasutusega kaasneb risk viia haigust ühest haiglast teise.
"Hästi kerge ja loogiline oleks see, et kõik töötaksid ühes kohas, aga me saame suurepäraselt aru, et maakonnahaiglates käivad Tallinna haiglate arstid ja me ei saa ju jätta maakondi abita," tõdes Sukles.
PERH lubab esialgu oma arstidel käia maakonnahaiglates tööl. Millal seda piirata tuleks, sõltub Peedu sõnul mitmest muutujast, näiteks haigestunute vanusest.
"Juhul kui Tallinnas haiglad saavad täis, siis järgmise suurema osa peavad endale võtma olgu siis Raplamaa haigla või Viljandimaa haigla, Järva haigla või Rakvere haigla," sõnas Peedu.
Toimetaja: Merili Nael