TÜ kliinikum piirab osaliselt plaanilist ravi

Tartu ülikooli kliinikumi juhatus otsustas detsembri alguses piirata plaanilist ravitööd, et oleks võimalik tagada lisapersonali COVID-19 nakkushaiguste osakondades.
Koroonaviirusega nakatunute arvu kasvu tõttu on TÜ kliinikumis juba avatud kaks nakkushaiguste osakonda COVID-19 patsientidele, millest üks, 19 voodikohaga osakond on praeguseks ka patsiente täis.
Olemasolevale kahele osakonnale loodi sel nädalal juurde ka kolmas, kus 11 voodikohta mõeldud neile koroonaviiruse patsientidele, kes vajavad paranemiseks järel- ja taastusravi.
TÜ kliinikumi juhatuse liige, ravijuht Andres Kotsar rääkis ERR-ile, et loodud osakondadesse personali tagamiseks tuligi piirata kliinikumi plaanilist tööd.
"Uued patsiendid, kellel on vältimatu mure, saavad endiselt pöörduda EMO-sse, oma perearsti juurde, ja nende patsientidega, kes meil on operatiivse ravi järjekorras, aga nüüd, antud plaanilise töö piirangute tingimuses nende operatsioon nihkub, me ise võtame ühendust," rääkis Kotsar.
"Igal erialal on välja töötatud omad kriteeriumid, milliste patsientide kuupäeva üldse on võimalik natukene edasi nihutada ja milliseid patsiente tuleb aidata kohe. Ja plaaniline töö lükkub edasi hetkel veel ainult statsionaarsetel haigetel, operatiivsele ravile tulevatele haigetele pooles mahus, aga ka ainult nendel, kellel see on võimalik ja kellel see edasilükkamine nende elu ohtu ei sea," selgitas ravijuht.
Seega puudutab plaanilise ravitöö piiramine ainult haiglaravi patsiente ja neid protseduure, mida on võimalik edasi lükata.
Kotsari sõnul tuleb personali vajadusel arvestada ka sellega, et koroonaviirusega patsient viibib haiglas võrreldes teiste patsientidega kauem.
"Kui tavapärase kuluga patsient meie haiglas mingi muu haigusega viibib keskeltläbi seitse päeva, siis koroonaviiruse infektsiooniga haigetel on haiglasoleku aeg vähemalt kahekordne keskmine," ütles Kotsar.
Kuna olukord koroonaviirusega muutub Tartus keerulisemaks iga päev, on kliinikumi kriisikomisjon otsustanud praegu koguneda iga kahe-kolme päeva tagant, et olukorda analüüsida ja vajadusel uusi otsuseid vastu võtta. Kui olukord eskaleerub veelgi, hakkavad koosolekud toimuma kas või iga päev.
"Siinkohal ongi võimalus toonitada meie inimestele, et haigete lisandumine sõltub päris palju meie ohukäitumisest - kui me hoiame kinni nendest piirangutest ja turvameetmetest, siis suure tõenäosusega saame selle olukorraga ka hakkama," sõnas Kotsar.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: ERR-i raadiouudised