Koalitsioonipoliitikud Siim Kiisler, Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Üllar Saaremäe heitsid valitsusliidule avaliku väljakutse, kui dekoreerisid enda Facebooki profiilipildid tekstiga "Isamaalasena ütlen referendumile EI". Kolmekesi moodustavad nad neljandiku Isamaa niigi väikesest parlamendifraktsioonist.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder saab siit poliitilise peavalu. Temale on see lahing mitmel rindel, sest erakonnas loodud ja partei ametlikule joonele vastanduv Parempoolsete ühendus nõuab niigi esimehe tähelepanu. Seda näitas Seederi närviline reaktsioon, kui Parempoolsete ukse tõmbas lahti – sõnadega "Isamaa on muutunud kaisukaruks populistide kaenlas" – eelmine riigi peaprokurör Lavly Perling, kes praegu töötab ÜRO-le ja Euroopa Liidule, kuid on ametipensioniks vajaliku staaži täitumiseni järgmise sügiseni Eesti prokuratuuri hingekirjas.

Aga EKRE juhtide survel niinimetatud abielureferendumiga nõustunud valitsuskoalitsioonil on varsti näpud põhjas, et järgmise aasta 18. aprillil toimuks rahvahääletus, kas abielu peab Eestis jääma naise ja mehe vaheliseks liiduks. Kui tavaliselt saab võimuliit arvestada 101-kohalises riigikogus 56 häälega, siis kolme Isamaa saadiku kõrvale astumisega on koalitsioonile jäänud 53 häält. Veel kolme kõhkleja ärakukkumine tähendaks parlamendis enamuse kaotust.

Ja kõhklejaid on nii Isamaas kui ka Keskerakonnas. Iseasi, kas keskpartei isemõtlejad seda avalikult näitavad või käituvad erakondliku distsipliini kohaselt.

Samal ajal on opositsioon – sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond – lubanud abielureferendumi vääramiseks kasutada obstruktsiooni. See tähendab, et nad esitavad kümned tuhanded muudatusettepanekud riigikogu otsuse eelnõule, mis rahvahääletuse välja kuulutaks. Neid muudatusettepanekuid pole võimalik läbi hääletada, sest nii peatuks riigikogu töö pikaks ajaks, mis tähendab selle otsuse eelnõu jäämist riiulisse. Nii juhtus mõne aja eest erakondade rahastamise järelevalve komisjoni likvideerimise eelnõuga.

EKRE tellis riigikogu kantseleilt õigusanalüüsi, kuidas nüüd opositsiooni obstruktsioonist üle minna. Analüüs ei ole lohutav. Teoreetiliselt oleks võimalus näiteks sotside kõik muudatusettepanekud liita üheks ja hääletada neid koos. Ent seejärel saaks õiguskantsler selle vaidlustada riigikohtus, kuna tegu võib olla parlamendis olulise menetluskorra rikkumisega, hoiatavad juristid.

Muidugi võib valitsus algatada riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muudatuse, mis piiraks obstruktsiooni võimalusi. Ent valitsuse sekkumine seadusandja töö korraldamisse on halb praktika, ja vaevalt, et üheksa aastat parlamendi aseesimehena töötanud praegune peaminister Jüri Ratas läheks avalikult parlamentaarset demokraatiat ahistama.

EKRE juhid on juba öelnud, et pole vahet, kas neile märgiline abielureferendum tuleb plaanitust nädal, kuu või aasta hiljem, aga selle valitsuse ajal see kindlasti tuleb. Nende oponendid koalitsioonist, opositsioonist ja kodanikuühiskonnast on omakorda lubanud sellele rahvahääletusele lõpuni vastu seista, kuna peavad referendumit ühiskonda lõhestavaks, vähemustele haiget tegevaks ja olemuselt ebaausaks.

Nii on referendumi avalike toetajate ja avalike vastastega kõik selge.

Ent nagu ikka, on poliitikas ka pooltoonid. Keerulises seisus on Keskerakonna ja Isamaa esimehed, Ratas ja Seeder. Nad on küll lubanud EKRE-le seda rahvahääletust, kuid ilmselt neist kumbki ei taha, ja Ratas eriti, et valitsuse järgmisi kuid varjutaks ainult abielureferendumi teema, mis segaks nii tervishoiu- kui ka majanduskriisiga tegelemist. Et nii ei juhtuks, tuleb rahvahääletuse korraldamise otsus riigikogus riiulisse vangerdada, aga viisil, mis ei lööks lõhki koalitsiooni.

Häda selle abielureferendumiga. Aga arvestades, kui leidlik on Ratas olnud seni valitsuses kriiside ja probleemide silumisega, peaks ta ka seekord toime tulema.