Valitsus kehtestas alates 24. novembrist lisaks maskikohustuse avalikes siseruumides 2+2 reegli, mis tähendab, et koos saavad liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad.

"Meil on maskikandmise kohustus ja 2+2 kohustus avalikes siseruumides. Seda viimast ei järgita ja see on probleem. Ütlesin ka terviseametile, et seda tuleb rohkem kontrollida. Toidupoodides seda ei järgita ja see on suur probleem," ütles Ratas Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister".

Peaminister selgitas, et praegu on koroonaviirusesse nakatumise fookus Ida-Virumaal. Ratase sõnul on praegu Eestis 390 Covid-palatit ja haiglaravil on 206 inimest, kuid see ei tähenda, et meil on kahekordne kate.

"Nakatumise kasv on valdavalt tööealises elanikkonnas, Ida-Virus on ka 70+ vanuserühmas nakatumine tõusutrendis. Kes jõuavad praegu haiglasse? 80+ inimesed. 40 protsenti meestest ja 35 protsenti naistest selles vanuserühmas vajavad nakatumisel haiglaravi. Hospitaliseeritute arv on tõusutrendis ja haiglate võimekus ülemisel piiril, seda nii Tallinnas, Tartus kui ka Ida-Virus," sõnas Ratas.

Teadusnõukoda tegi teisipäeval valitsusele ettepanekud täiendavateks piiranguteks, mis puudutasid Ratse sõnul eeskätt nii täiskasvanute kui ka laste huvitegevuse peatamist, toitlustusasutuste sulgemist pärast kella 22 kui ka teatud teatri- ja kontserttegevuste sulgemist. Ratas lisas, et valitsuse liikmed võtsid mõtlemisaja, osa ministreid soovitas ära oodata ka 24. novembrist kehtima hakanud piirangute mõju kahe nädala lõppedes.

"Ühiskonna täielikku sulgemist ei pea ma hetkel õigeks," sõnas peaminister. Ta märkis, et kevadine ühiskonna sulgemine tõi kaasa probleeme inimeste vaimsele tervisele ja kasvas ka koduvägivald. Pluss tähendaks see suurt tagasilööki majandusele ja suurendaks töötute arvu.

Positiivse poole pealt tõi peaminister välja koroonavaktsiini juba käega katsutavasse kaugusesse jõudmise.

"Esimesed vaktsiinid peaksid Eestisse jõudma järgmise aasta 1. kvartalis, võibolla isegi jaanuaris. See hakkab kauaoodatud leevendust tooma," sõnas Ratas. "Vaktsiin ei muutu kohustuslikuks ehk inimesed saavad ise otsustada, kas vaktsineerida end. Aga peame arvestama, et riskirühmades on 300 000 inimest, kes peavad esimesena saama. Need on arstid, õed, hooldekodude kliendid, siseturvalisuse töötajad. Neile on vaktsiini esimeses järjekorras vaja."

Peaminister peatus ka praeguse õiguskantsleri Ülle Madise ja endise õiguskantsleri Allar Jõksi algatatud maskikohustuse seaduslikkuse debatil. Ratas ütles, et ta ei näe vajadust, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust peaks hakkama muutma, sest tema sõnul võimaldab see juba praegu kehtestada maskikandmise kohustuse avalikes siseruumides. Seda on kinnitanud talle ka justiitsministeerium.

"Hetkel seda seaduses täpsustada pole vaja. Küsimus on ju selles, kas on teaduslikke uuringuid, et mask kaitseb või ei kaitse. Probleem on rohkem usu küsimus. Kui arstid ütlevad, et mask aitab, siis mina usaldan neid. Kas teema on ka juriidiline? Nagu öeldakse - kui on kaks juristi, siis on kaks või isegi kolm erinevat arvamust. Jah, seda seadust võib täpsustada, aga kas hetkel on vaja joosta selle seaduse täpsustusega? Ei ole vaja joosta," ütles Ratas.

Saates räägiti ka nn katuserahadest ehk regionaalsetest investeeringutest, kus suurim summa läheb abordivastase kampaaniaga tegelevale MTÜ-le. Ratas pidas ise vajalikuks saate lõpus teema juurde tagasi tulla ja teha konkreetse avalduse.

"Nii kaua kui Keskerakond on valitsuses, me mitte mingil juhul ei toeta Eestis abordikeeldu. Mina abordikeelu Eesti Vabariigis ei toeta," sõnas peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas.