ERM-i direktor Alar Karis ja arhitektide liidu president Andro Mänd pöördusid valitsuse poole ettepanekuga ERM-i kõrvalolevad krundid, mis kuuluvad kortermajade arendajale, riigimaa vastu välja vahetada.

Karise ja Männi sõnul müüs Tartu vallavalitsus vahetult enne ERM-i ehitustööde algust need krundid ilma põhjaliku analüüsi ja aruteluta eraarendajatele, kellele ei kehtestatud nõudeid ega piiranguid.

"Tulemuseks on madala ruumilise kvaliteediga ning kontekstiga mitte arvestavad odavamaigulised arendused, mis devalveerivad ERM-i maastikulist ning arhitektuurset terviklikkust," seisab nende pöördumises.

Karis ja Mänd toovad välja, et ERM on Eesti sümbolobjekt, mille rajamisse on riik panustanud 75 miljonit eurot ning kitsaid ärihuvisid ei tohiks siinkohal esile seada.

Arhitektide liit pöördus 2017. aastal Tartu valla ja Tartu linna poole, ning tõi välja piirkonna ja planeeringutega seotud probleemid. Karis ja Mänd kirjutavad, et toonaseid ettepanekuid aga kuulda võetud pole.

"Kuna Eesti riik omab kõnealuse piirkonna lähedal kinnistuid, siis pöörduvad ERM ja EAL teie poole palvega vahetada ERM-i kõrval asuvad kinnistud muuseumist ja kaponiiridest eemal asuvate kinnistute vastu. Seeläbi saaks säilitada ERM-i ruumilise terviklikkuse ning pakkuda kinnisvaraarendajatele välja kompromisslahenduse, milles nad ei kannaks ärilist kahju," seisab pöördumises.

Kultuuriminister: Tartu vallal on küsimuses võtmeroll

Kultuuriminister Tõnis Lukas (Isamaa) ütles ERR-ile, et Tartu vald on varasemat kokkulepet murdnud. Lukas lisas, et vald peaks kaaluma, kas praeguse plaaniga edasi minemine oleks pikas perspektiivis õige samm.

"Muuseumihoone planeerimisel ja edasisel ehitamisel pika perioodi jooksul kehtis vallal üldplaneering, kus oli ette nähtud mitmekesises jaotuses ärimaa, sotsiaalmaa, elamumaa. Seda muudeti eelmise vallavanema ajal ja praegune vallavanem on kahjuks lasknud sellel protsessil süveneda ja läinud kergema vastupanu teed," ütles minister.

Ta selgitas, et vald peaks avama diskussiooni, et muuta muuseumi ümbrust perspektiivikamaks, mitte lihtsalt elamurajooniks. Ministri hinnangul peaks ERM-i lähedale kerkivad hooned pakkuma avalikku hüve.

"Kahjuks on muudetud detailplaneeringut ja murtud sõna. Alguses oli kokkulepe, et see lööb piirkonna elu käima, aga nüüd on sõnamurdlikult plaani muudetud ja kokkulepet muudetud nii, et maetakse ERM-i uus hoone magalasse," sõnas Lukas.

Ta ütles, et kui muud lahendust ei leita, oleks riik valmis Karise ja Männi ettepaneku järgi maad vahetama.

Üks lahendus võiks ka olla kortermajade asukoha nihutamine kilomeetri võrra eemale, arvas minister. Kuid ta rõhutas, et plaan pole mitte muuseumi ümbrust tühjaks jätta, vaid sealsed lahendused peaks tooma kaasa rohkem kasu avalikkusele.

"Eesti Rahva Muuseumi puhul on oluline, et ta jääks maamärgiks, et ta jääks nähtavaks arhitektuuriimeks. See tähendab, et sinna ümbrusesse ei tohiks tulla alternatiivseid mammutobjekte," sõnas minister.

On algatatud kõnealuste kortermajade detailplaneeringu täiendav menetlus

Tartu vallavanem Jarno Laur (SDE) ütles ERR-ile, et kõnealusele krundile, mis asub aadressil Erminurme tee 28, on praegu antud ehitusõigus nelja kolmekorruselise kortermaja rajamiseks.

Laur selgitas, et selle aasta 17. septembril algatas aga arendaja täiendava detailplaneeringu menetluse, millega planeeritaks neli maja ümber kolmeks neljakorruseliseks kortermajaks.

"Sellega väheneb umbes tuhat ruutmeetrit ehituslaust pinda," selgitas vallavanem ja ütles, et maju annaks seeläbi ka kaugemale nihutada.

Ta rõhutas, et asi on alles algusjärgus ning koostatud pole isegi eskiisi.

"Me peaks selles mõttes vaatama seda nii, et ERM ei saa olla päris sellise tühja koha peal, ta ei saa jääda tühermaale," sõnas vallavanem.

Ta tõi välja, et Ermi tänavale on antud hoonestusõigus nii lasteaia, kooli kui ka vanadekodu ehitamiseks. Muuseumi lähedale projekteeritakse Lauri sõnul ka ärihooneid. Seega ei rajata ERM-i lähedusse vaid kortermaju.

Laur ütles, et kui praegused läbirääkimised detailplaneeringu menetluse käigus EAL-i ja arendajate vahel peaks ebaõnnestuma, siis jääb kehtima hoonestusõigus nelja kortermaja ehitamiseks. Kuid see oleks tema hinnangul olukorrale kõige halvem lahendus.