Riigikontroll: Kredex on kriisilaene jaganud ähmaste eesmärkidega ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1606990800000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Riigikontroll märgib Kredexi koroonakriisi leevendamise meetmete ülevaates, et Kredex on jaganud kriisilaene ja käendusi ähmaste kriteeriumite ja eesmärkidega. Kredexile on lisaeelarvest kriisiga tegelemiseks eraldatud ligi miljard, edasiste laenude-käenduste jagamine vajab selgemaid reegleid.

Riigikontrolli teatel on tarvis konkreetsemalt kindlaks määrata, millist kasu ootab riik kevadel loodud käendus- ja laenumeetmetest. Riiklikult oluliste projektide laenumeetme puhul on vaja edaspidi paremini selgitada, milliste tunnuste alusel saab pidada projekti riiklikult oluliseks ja kellele on põhjendatud riikliku suurlaenu andmine.

"Ebaselged eesmärgid ja suur raha ei tohiks kunagi kokku saada," ütles riigikontrolör Janar Holm. "Kui Riigikontroll soovis Kredexilt teada saada, kuidas toimub riiklikult olulise laenumeetme eesmärgistamine ja eesmärkide saavutamise jälgimine, soovitas Kredex seda küsida pigem Vabariigi Valitsuselt. Selle põhjuseks võib olla see, et nad ise rahastamisotsuste ettevalmistajana ei tea seda täpselt."

Ettevõtete huvi või vajadus KredExi toe järele on seni osutunud arvatust kordades väiksemaks. Poole aastaga on kasu saanud 5 protsenti kevadel prognoositud ettevõtetest ehk laenu- või käenduslepinguni on jõudnud ligikaudu 300 ettevõtet prognoositud enam kui 6000 asemel.

Riiklikult oluliste projektide rahastamine tuleks ümber vaadata

Ülevaate koostamise käigus analüüsis Riigikontroll Kredexi riiklikult oluliste projektide laenumeedet, ehk laene, mis ületavad 10 miljonit eurot. Selgus, et laenumeetme tingimused ja riikliku olulisuse hindamise kriteeriumid on üldised ning seetõttu on ka taotluste menetlemine olnud paljuski läbipaistmatu. 

Jääb selgusetuks, kuidas pidanuks ettevõtja saama ministri heakskiidu oma laenutaotlusele juba enne, kui esitas taotluse KredExile, nagu nõuti meetme tingimuste järgi, mis kehtisid kuni juuni keskpaigani.

Valitsus andis Tallinki laenule heakskiidu üks päev pärast tingimuste kehtima hakkamist ehk enne meetme sisulist avanemist, märkis riigikontroll.

Ehkki KredExi erakorraline laenumeede eeldab riiklikult oluliste laenutaotluste sotsiaal-majandusliku mõju hindamist, ei suutnud KredEx ülevaate tegemise käigus sisuliselt selgitada, kuidas seda mõju hinnatakse ja mismoodi kujundatakse valitsusele ettepanek, milline taotlus on riiklikult oluline ja milline mitte.

Vabariigi Valitsusele laenuotsuste tegemiseks esitatud materjalidest selgub, et näiteks 100 miljoni eurose Tallinki laenu puhul oleks Kredex vajanud nende endi sõnul kaalutletud ettepaneku tegemiseks rohkem aega.

39,4 miljoni eurose Porto Franco otsuse puhul hoiatas Kredex valitsust, et laenu andmisega võib kaasneda nii Kredexi kui ka valitsuse maine kahjustamise risk, sest avalikkuse silmis on projekti riiklik olulisus küsitav.

Riigikontroll järeldas ülevaates, et ettevõtjaid on meetme tingimuste muutmisest teavitatud puudulikult. Seetõttu pole kindel, kas praegune protsess tagab sihtrühma kuuluvate ettevõtete võrdse kohtlemise ning riigi raha parimal viisil kasutamise.

Riigikontroll märkis, et kui riiklikult oluliste projektide laenumeetmega otsustatakse jätkata, tuleks panna paika konkreetsed kriteeriumid, mille alusel liigitavad Kredex ja valitsus projekti riiklikult oluliseks või mitteoluliseks.

Kredexi hinnangul vaatab audit olulistest faktidest mööda

KredExi juhatuse esimehe Ivo Kuldmäe sõnul on auditis faktilise tõenduseta väiteid ning kohati räägib audit suisa iseendale vastu. "Riigikontroll on oma hinnangus välja toonud, et meetmete elluviimine ei ole olnud piisavalt kiire ja tulemuslik, samas öeldes, et kiirus ja raha maksimaalne laialijagamine ei saa olla eesmärk omaette. Sellised järeldused on segadusttekitavad ning arusaamatud. Kriisi algushetkel oli kiirus oluline ning sellest lähtuvalt me ka tegutsesime. Tänaseks oleme ettevõtjatele kättesaadavaks teinud 442 miljonit eurot," lausus Kuldmäe.

Kredexi juhi sõnul on vastuoluline ka väide, et praegused meetmed pole kasutsut leidnud, aga edaspidi peaks keskenduma käendustele, mida aga pangad ja ettevõtjad seni oodatud mahus soovinud ei ole.

Kuldmäe hinnangul ei vasta ka tõele nagu poleks ettevõtjaid tingimuste muutmisest piisavalt teavitatud.

Kredex ei ole nõus ka riiklikult oluliste projektide teemalise kriitikaga, kuna seda, kas projekt on riiklikult oluline, otsustab valitsus, mitte Kredex. "Seega jääb arusaamatuks miks Riigikontroll selle sisulise vastavuse kohta KredExile etteheiteid teeb."

Ent Kuldmäe rõhutab, et auditis on palju ka konstruktiivset tagasisidet, millega kindlasti edasist planeerides arvestatakse. "Nõustume täielikult Riigikontrolli ettepanekuga, et süsteemsus ja tervikvaade kriisimeetmete edasiarendamisel peab olema prioriteet. Riik peab seadma ka selgemad sihid ja koostöö KredExiga on selles oluline."  

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: