Õpetajatele terendab lootus vaktsineeritavate eelisnimekirja pääseda

Foto: ERR

Sotsiaalminister Tanel Kiik arvab eelisjärjekorras koroonaviiruse vastu vaktsineeritavate eesliinitöötajate hulka ka haridustöötajad, kes sel nädalal vastavasisulise palve sotsiaalministeeriumile ka saatsid. Ent kõige esimesena saavad vaktsiini tervishoiu- ja hooldekodude töötajad ning hooldekodude elanikud.

Esmajärjekorras saavad vaktsiini meditsiinitöötajaid, hooldekodude elanikud ja töötajad - need, kes päevast päeva puutuvad kokku haigetega, nii COVID- kui laiemalt riskirühma kuuluvate inimestega, rääkis Kiik ERR-ile.

Järgmise olulise gurpina nimetas Kiik eakamaid, 70+ vanuses inimesi, ning erinevaid eesliinitöötajaid ehk elutähtsate teenuste osutajaid, nagu politsei, päästjad, haridustöötajad, kes teevad igapäevaselt olulist tööd, et ühiskond toimida saaks.

"Õpetajad ja haridustöötajad peaksid olema ühena esimeste kategooriate töötajatest. Ei saa kedagi tõsta ettepoole tervishoiutöötajatest ja sotsiaaltöötajatest, kelle puhul risk on kõige kõrgem. Aga pärast seda, kui räägime haridustöötajatest, päästjatest-politseinikest, siis neid tuleb suhteliselt võrdselt kohelda," sõnas Kiik.

Konkreetsed vaktsiinitarned sõltuvad Kiige sõnul sellest, millal Euroopa ravimiamet annab positiivse hinnangu konkreetsetele vaktsiinidele ja Euroopa Komisjon vastavad müügiload väljastab. "Kui see juhtub selle aasta lõpus, uue aasta alguses, loodame alustada riskirühmade vaktsineerimisega juba jaanuaris."

Kahe vaktsiinitootja, Pfizer/BioNTechi ja Moderna pealt kokku peaks tulema 2021. aasta esimeses kvartalis Eestisse vaktsiini 100 000 elaniku vaktsineerimiseks. Kui ka AstraZeneca peaks saama selleks perioodiks müügiloa, siis need tarned võiksid Kiige hinnangul olla suuremad. Lisaks on veel neli vaktsiinitootjat, kellega Euroopa Komisjon on eellepingu sõlminud ehk kokku seitse potentsiaalset tarnijat, kellelt võiks hakata vaktsiine tulema.

Kui riik saab täpsed tarnekuupäevad teada, asutakse vaktsineerimiskava täpsustama.

Esimene 100 000 vaktsiiniühikut katab ära tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutustes töötavad inimesed – see on ca 30 000. Lisaks katab see ära hooldekodukliendid ja hooldekodude töötajad ehk rääkida saab veel umbes 20 000 - 25 000 inimest.

"Lisaks annab see võimaluse alustada ka näiteks elutähtsate teenuste osutajate vaktsineerimist või krooniliste haigete puhul konkreetsete diagnooside lõikes. Meil tulebki lähtuda sellest, mis need täpsed kogused on ja selle võrra läbi tervisesüsteemi, haiglate ja perearstikeskuste saame konkreetseid inimesi vaktsineerima kutsuda," selgitas Kiik.

Eakate puhul on eesmärk 70+ elanikkonnale, 140 000 inimest, eelisjärjekorras vaktsineerimist pakkuda. Konkreetne kava on juba väljatöötamisel.

AstraZeneca lepingu tarned kataksid kokku juba poole Eesti elanikkonna vaktsineerimise, mis annaks võimaluse käivitada laialdasem vaktsineerimise võimaluse pakkumine ja kokkuleppel valitsusega saaks see 2021. aastal olema inimestele tasuta.

"Me saame alustada laialdasema ühiskonna vaktsineerimise võimalusega kevadel, mis annab realistliku ajaraami, et kevade-suve jooksul oleks arvestatav osa ühiskonnast vaktsineeritud. Uueks viiruse perioodiks oleks Eestis tekkinud karjaimmuunsus, et oleks kaitstud ka meie riskirühmad," seadis Kiik eesmärgi, lisades, et see tagaks olukorra, kus praegusi piiranguid ja riske ei peaks tervishoiusüsteem enam kandma ja ühiskond tervikuna saaks toimida.

Kuna Pfizer/BioNTechi vaktsiin eeldab väga pretensioonikaid tingimusi - külmaahelat -75-80 kraadi, on riik eraldi käivitanud hanke konkreetsete seadmete soetamiseks. "Samuti on seda võimalik kuiva jääga saavutada, mida Eestis kohapeal toodetakse. Nii et aasta lõpuks meil on igal juhul see võimekus Eestis loodud," ütles Kiik.

Ka Moderna puhul on tingimused keerulised, kuna tagada tuleb temperatuur -20 kraadi. AstraZeneca jt puhul on juba suhteliselt tavapärased ladustamise tingimused, mistõttu on nende puhul ka kogu logistika korraldamine ja ladustamine lihtsam.

"Loomulikult lähtume tootja tingimustest, mingit allahindlust nende säilitamisel, hoidmisel, inimestele pakkumisel teha ei tohi," rõhutas Kiik.

Vaktsiini juhtrühm on kokku leppinud, et haiglate puhul hakkab vaktsineerimissüste tegema haiglapersonal, hooldekodudes lähenetakse läbi kohapealsete õdede.

"Kui me räägime laiemast elanikkonnast, siis läbi perearstisüsteemi. Kui räägime näiteks elutähtsate teenuste osutajatest, siis kas kohapeal on olemas meditsiiniteenistus või tuleb see teenusena sisse tuua. Eri riskirühmad saavad vaktsiini erinevalt, tavaelanik saab läbi perearsti."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: