Huko Aaspõllu ERR-ist, Heidit Kaio Eesti Naisest ning Urmas Jaagant Äripäevast rääkisid saates, et Eesti on sügisel valinud vabama tee, kus ühiskonda ei panda täielikult lukku.

Aaspõllu sõnul oli talle üllatus, et laupäevast kehtima hakanud täiendavad piirangud on nii väikesed. Tema hinnangul võib aga järgmine nädal tuua veel uusi piiranguid.

"Kui ma praeguseid piiranguid vaatan ja üritan võrrelda selle nakatumisega, mis meil jätkuvalt ju kasvab, siis ma pigem pean tõenäoliseks, et me näeme järgmisel nädalal järgmisi piiranguid. Siin on tegelikult ju ka tervisespetsialistid öelnud, et me ei ole kaugel sellest, kus näeme neljakohalisi numbreid uusi nakatumisi ööpäevas ja kui need tulevad, siis ei ole ju valitsusel ka liiga palju muud teha, kui hakata järjekordselt piirama, näiteks huvitegevust üle Eesti või teatrietendusi, kontserte, mida praegused piirangud ju absoluutselt ei puuduta," rääkis ta.

Jaaganti ja Kaio hinnangul teeb Eesti Rootsit. Jaagant on nõus, et praegused piirangud on üsna leebed.

"Ma arvan, et taust ongi see, keegi seda välja ei ütle, aga seekord teeme Rootsit," ütles ta.

"Natuke sedamoodi näib tõesti, et teeme Rootsit," ütles ka Kaio. Ta lisas samas, et inimesed üha enam võtavad ise vastutust selle eest, kuidas nad edasi käituvad. Tema hinnangul võivad paljud inimesed hakata paar nädalat enne jõule ise enda liikumist piirama, et pühade aja veeta koos lähedastega, mitte isolatsioonis.

Jaagant märkis, et ka valitsuse üks väikeseid eesmärke on see, et nakatumisnumbrid läheksid enne pühi allapoole, mis võimaldaks aastavahetuse paiku piiranguid leevendada. Ta tõdes samas, et praegune statistika seda ei toeta.

Jaagant: piirangud võivad olla sätitud nii, et ei peaks kompensatsiooni maksma

Urmas Jaaganti hinnangul on sügisesed koroonapiirangud olnud suhteliselt leebed seetõttu, et valitsus tahab ettevõtetele võimalikult vähe või üldse mitte kompensatsiooni maksta.

"Kevadine suur lukkukeeramine andis tunnetuse kätte, mis juhtub majanduses ja ühiskonnas laiemalt, kui kõik kinni panna. Seda ei taheta ilmselt teha enam. See kogemus on olnud valus, pigem majanduslikult ja rahaliselt riigile," ütles ta.

Kaio ja Jaagant tõdesid, et näiteks restorani- ja kõrtsipidajad eelistaksid jupphaaval õhtuse lahtioleku vähendamise asemel korraga rangema piirangu panemist.

"Ma mõistan restorani- ja kõrtsipidajaid, et neil oleks mõnes mõttes parem korraga saba maha löömine. Personali pooles vinnas hoida on päris keeruline," ütles Kaio.

Jaaganti hinnangul meeldiks see restoranidele sellepärast, et siis saaks nõuda riigilt kompensatsiooni.

"Aga riik ei taha seda teha, sest me võtsime juba esimese lainega sellised laenud peale ja kulutused olid väga suured," rääkis ta.

"Mul on tekkinud selline mulje, et valitsus üritab praegu teha asju nii, et kui midagi peaks kompenseerima, siis võimalikult vähe, aga parem kui üldse mitte. Selles mõttes tunduvad piirangud selle järgi sätitud, et jääks võimalus, et pigem mitte kompensatsiooni maksta. Aga kuidas neil sellest pääseda õnnestuks? Ma pigem arvan, et ei õnnestu," lisas Jaagant.

Aaspõllu: EKRE-l pole abordidebatiga midagi võita

Ajakirjanikud arutlesid ka sel nädalal avalikustatud katuserahade üle.

Urmas Jaaganti hinnangul on seekordne katuserahade jagamine tragikomöödia.

"Otsustati teha selline kaval lüke, et koalitsioon esitab katuserahade ettepanekud koos, et ei saaks otse öelda, kes on mis piirkonda või millist katust või mänguväljakut toetanud. Ei tea, kes selle ettepaneku tegi, aga kõik sellega nõus olid. Ja kui sul on kambas selline Bart Simpsoni tüüpi tegelane, kellest sa tead, et ta paneb mingisuguseid knopkasid kuskile, mingisugust käru keerab, siis sa ikka lähed nendega kaasa ja pärast imestad, kuidas sul on vajutatud selline dünamiit sinna. See on uskumatu, mismoodi lasti jälle EKRE-l teha sellist rämekomöödiat. Nüüd väidavad teised erakonnad, et nemad üldse ei lugenud läbigi neid ega teadnud, et EKRE kavatseb abordivastasele liikumisele anda üle 100 000 euro (kokku 171 000 eurot - toim.)," rääkis Jaagant.

"Isamaa ja Keskerakond teadsid, et EKRE on tüngategija, lasid ta ikkagi tuppa ja said selle tünga ja nüüd peavad jälle ise seletama, miks justkui nemad on seda rahajagamist toetanud, sest justkui koos esitati ja siis on õigustatud öelda, et te olete sellega nõus olnud," lisas ta.

Heidit Kaio hinnangul on uskumatu, et tänapäeval saab katuserahadest suurima summa abordivastane liikumine. "Aga põnevam on see, et see on abordivastane liikumine. See ei ole katus, see ei ole mänguväljak, see ei ole midagi reaalset, mis sellest sünnib. See kõlab rohkem nii, et see läheb mingisuguste inimeste eluolu toetamiseks," lisas Kaio.

Jaaganti hinnangul ei saa välistada, et kuna tegemist on liikumisega, siis see MTÜ Elu Marss hakkab tegelema ka abielureferendumi n-ö jah-kampaaniaga.

Huko Aaspõllu hinnangul ei ole abordidebatt Eestis aktuaalne ning EKRE sellest ei võida.

"Kui me räägime homoabieludest, siis jah, siin on selge, et EKRE-l on midagi tegelikult võita. Selle abordidebati pealt ma ei näe seda. Meil ei ole Eestis mingeid rahvaenamusi, kes toetaksid katoliiklikku maailmavaadet, et elu tekib eostamise hetkel ja selle katkestamine on tohutu patt ja mõrv inimkonna vastu. Seda lihtsalt Eestis ei ole," ütles ta.

"Mulle tundub lihtsalt, et siin on üritatud importida Ameerikast pärinevat debatilaadset asja, mõtlemata selle peale, et Ameerika on ikkagi oluliselt religioossem riik kui Eesti, meil ei ole nii suurt konsensust siin. Ja kui siia kõrvale panna see, kuidas meie abortide arv ajas on ikkagi tegelikult oluliselt vähenenud, siis see tundub raha raiskamisena," lisas Aaspõllu.

Jaagant leidis, et teema tõstatamisega võib tegemist olla ka testiga. "Siin võib tegu olla ka sellega, et testitakse, kas aborditeema USA-st impordituna jääb Eestis n-ö tahvli külge kinni või ei jää. See on praegu hea koht vaadata, mis reaktsioone see tekitab."

Kaio arvates on osa inimeste hinnangul abordidebatt praeguses olukorras teisejärguline.

"Mulle tundub, et EKRE-le võivad ka hukatuslikuks osutuda sellised kampaaniad nagu see referendum ja aboridküsimus. Ma märkan inimestes teatavat kibestumust. On inimesi, kellel on majanduslikult praegu väga keeruline hakkama saada või kes on väga ebakindlad oma tuleviku suhtes ja see teadmine, et valitsuses on osapool, kes tahaks väga suuri summasid kasutada mingite pseudoteemade peale, lihtsalt tekitab inimestes kibestumust ja vimma. See pole isegi poliitilise parteiga seotud, kas nad on EKRE-meelsed või mitte, vaid inimeste hetkevajadused on praegu väga teises kohas," kommenteeris ta.