"Välisilm" lahkas Etioopias puhkenud verist konflikti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX/AFP/Yasuyoshi Chiba

Etioopias puhkes umbes kuu aega tagasi keset koroonapandeemiat konflikt, kus kurjami rolli on sattunud Nobeli rahupreemia laureaat.

Etioopia praegusel konfliktil on suuri sarnasusi 1990date aastate Jugoslaavia sõdadega. Nagu oli Jugoslaavia, nõnda on ka Etioopia paljurahvuseline föderaalriik, kus igal suuremal rahvusel on oma autonoomia. Sellisele Etioopiale pani aluse president Meles Zenawi 1990ndail, enam-vähem samal ajal, kui Jugoslaavia föderaalriik veriselt lagunes.

Jugoslaavia lagunemise põhjustas suuresti riigi etteotsa saanud Serbia marurahvuslane Slobodan Milosevic. Sama rolli on Etioopias nüüd üle võtnud president Abiy Ahmed. Irooniliseks muudab olukorra asjaolu, et väga haritud, mitmest tunnustatud ülikoolist kraadi saanud Ahmed on aidanud piirkonnas sõlmida mitmeid rahuleppeid ning pälvinud selle eest koguni Nobeli rahupreemia.

Isiksusena, vähemalt nii nagu see avalikkusele paistab, erineb Ahmed Milosevicist nagu öö ja päev.

Tüli läks lahti siis, kui Ahmed üldiselt edukalt üritas eri rahvusgruppide kohalikke parteisid suureks üleriigiliseks Eduerakonnaks koondada. Tigray piirkonna enamusrahva tigraiade hulgas populaarne kommunistlik Tigraya Rahvavabastusrinne sellega ei nõustunud. Pidevalt kasvavad pinged viisid selleni, et keskvõim kuulutas kehtetuks Tigray kohalike valimiste tulemused, mille peale Rahvavabastusrinde sõjaline tiib tungis kallale föderaalarmee üksustele, raketid lendasid ka üle piiri Eritreasse.

Võimutäiust ihkav Ahmed saatis Tigrayasse kohe täiendavaid üksusi ning novembri lõpuks oli olukord täielikult keskvõimu kontrolli all.

Tigraia rahvuslastest kommunistid või kommunistidest rahvuslased aga tõotasid, et nemad asja niimoodi ei jäta ning ka Ahmedil on selge, et tüli pole kaugeltki veel läbi. Kommunistid redutavad kõrgel mägedes, kus valitsusvägedel on neid raske jahtida ning iga päev võivad uuesti lahingud puhkeda kõige ootamatumates kohtades.

Kõige rohkem on võitluses surma saanud mitte milleski süüdi olevaid tsiviilelanikke. Tigrai rahvuslased tapsid jõhkralt 600 amhaarat, riigi suurima rahvuse esindajat, ja welkaiti. Miks vähemusrahva iseseisvuse pooldajad nii jõhkralt ka teise vähemusrahva esindajaid maha nottisid, jääbki segaseks. Lihtrahvas toimunu üle rõõmu ei tunne, olgu siis tegu welkaitide, amhaarade või tigraiadega.

Kümnete tuhandete kaupa on inimesi, rahvusest hoolimata, põgenenud puruvaesesse ning samuti ebastabiilsesse naaberriiki Sudaani. Nälg ja viletsus on üldiselt suur:

ÜRO pagulaste ülemvoliniku amet pöördus Etioopia riigivõimu pole, et pääseda kiiresti ligi Eritrea põgenikele Tigray piirkonnas, kes hädasti vajavad humanitaarabi ja -teenuseid. "Meie mure kasvab iga tunniga. Põgenikelaagreis on otsa saanud toit, nälg ja toidupuudus on muutunud tõelisteks ohtudeks," ütles ülemvoliniku ameti pressiesindaja Babar Baloch.

Etioopia intellektuaalid, samuti rahvusest hoolimata, kurdavad, et neil on tulnud säravas intellektuaalis, Nobeli rahupreemia laureaadis Ahmedis, pettuda, sest tema režiim ei erine millegi poolest mistahes varasemast autoritaarsest režiimist. Samas räägivad paljud tigraiad, et ega need Tigray kommunistidki kunagi mingid paipoisid ja õitsva demokraatia aednikud ole olnud ning elu Ahmedi valitsusajal on üldiselt hoopis paremaks ja vabamaks läinud.

Kellel on õigus, jääb kaugelt vaadates segaseks. Nagu jääb selgusetuks seegi, kas Aafrika Liidu diplomaatidel või kõige kuulsamal tigraial, maailma terviseorganisatsiooni juhil Tedros Adhanom Ghebreyesusil õnnestub piirkonda rahu tagasi tuua.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: