Kui käesoleval nädalal kokkulepet ei saavutata, võivadki kaks Visegradi riiki taasterahastust kõrvale jääda. Poola ja Ungari lahknemine oleks kindlasti ajalooline maamärk Euroopa liidu jaoks ja seda mitte positiivses võtmes.

Kuid kuidas nii dramaatilise lõppmänguni jõuti? "Välisilm" palus eelarveläbirääkimisi selgitada Eesti suursaadikul Euroopa Liidus Aivo Oraval, kes on protsessi lähemalt näinud.

Orava sõnul olid eelarveläbirääkimised erakordselt keerulised. Kokkulepe sündis juulikuus valitsusjuhtide koosviibimisel ja koosolek toimus kokku viiel päeval.

"Saavutati väga-väga habras kompromiss. Põhiprobleemid olid, et rikkamad riigid ei tahtnud nii palju maksta, kui tuli välja idee, et Euroopa Liit võiks võtta ühiselt laenu. Siis see oli täiesti välistatud, kuid jõuti ikka järeldusele, et see laen ikkagi võetakse ja Euroopa Liit selle garanteerib. Ja kolmas keerulisem osa oli siis õigusriigi tingimuslikkus ehk kui ei ole täidetud õigusriigi tingimuslikus, siis on komisjonil võimalik väljamakseid peatada.

Kui juulis see kokkulepe saavutati, siis see ei olnud lõpp, sest liikmesriigid omavahel leppisid selle kokku, aga selle peab ratifitseerima ka Euroopa Parlament. Meie andsime mandaadi sakslastest eesistujale ja see mandaat oli väga keeruline – ei sammugi tagasi juuli kokkuleppest. Need läbirääkimised toimusid kahe kuu jooksul ja saavutati veelgi õrnem kompromiss Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vahel. Seal olid paar elementi, mis lisavad juuli kokkuleppele natuke, kuid ei muuda seda sisuliselt. Ja kui see uus kokkulepe Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vahel sõlmiti, siis 25 liikmesriiki leidsid, et see vastab täielikult sellele mandaadile, mis me Saksa eesistujale andsime. Kaks liikmesriiki leiab, et seda mandaati on ületatud ehk juuli kokkulepet pole täielikult respekteeritud," rääkis Orav

Viimastel päevadel on taasterahastu puhul räägitud, et võib-olla tuleks edasi minna ilma Ungari ja Poolata. Selle taustal on mainitud ka väljendit Polexit ehk Poola või Ungari väljumine Euroopa Liidust. Öelge, kas see õigusriigi teema on nii oluline, et sellega tuleks nii suuri lahinguid pidada?

Juba praegu on see praktika olemas, et kui liikmesriik saab Euroopa Liidult raha ja seda on korruptiivselt või valesti kasutatud, siis loomulikult võetakse see raha tagasi. Seda on juhtunud Eestis, seda on juhtunud kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Nüüd toodi juurde see uus element, et kui õigusriigi põhimõtteid on mingis liikmesriigis rikutud, siis on võimalik ka need väljamaksed peatada. Kui liikmesriigi rikkumistel on otsene mõju Euroopa Liidu eelarvele ja seda on võimalik tõestada, siis saab peatada. Aga loomulikult peab peatamine olema väga tõsistel põhjustel ja see peab olema ka proportsionaalne, mitte nii, et keegi kuskil ütleb, et rohkem raha me enam sellele liikmesriigile ei anna.

See oli väga kena selgitus sellest, miks õigusriik oluline on. Aga öelge, miks Ungaril ja Poolal seda nii keeruline mõista on?

Mina ei hakka kindlasti Ungari ja Poola sisepoliitikat kommenteerima. Kindlasti on nad valmis ise neile küsimustele vastama. Aga nemad näevad selles probleemi, läbirääkimised käivad, ja mitte nii, et kõik räägivad läbi kõigiga, vaid nii, et Saksamaa Euroopa Liidu eesistujana teeb parima, et mingi lahendus kiiresti leida. Päevselge on see, et juulilepet ei ole võimalik lahti võtta, sest see tähendaks, et uuesti peaksid kõikide riikide juhid maratonläbirääkimisi hakkama pidama. Arvata, et seda viie päevaga suudetaks praegu seda teha – see ei ole võimalik. Nii et tuleb leida mingi kompromiss, et kõik saaks asjadest ühiselt aru, kuidas õigusriigi põhimõtet hakatakse rakendama.

Nende Euroopa rahadega on ka Eestis liikunud vandenõuteooriaid, et kui Eesti ei seadusta samasooliste abielu, liitu rändepaktiga või kriminaliseeri vaenukõnet, siis jääme meie neist ilma. Kas see vastab kuidagi tõele?

Ma tahaksin selgelt ümber lükata selle, et kui Eesti ei seadusta samasooliste abielu, et sellisel juhul ei saaks Eesti raha Euroopa Liidu eelarvest. Kindlasti saab. Samasooliste abielu on iga liikmesriigi kompetentsi kuuluv asi. Samuti rändepakti läbirääkimised kestavad väga pikalt, ja ükskõik, mis resultaat nendes läbirääkimistes saavutatakse, seal pole mitte mingisugust pistmist sellega, kas Eesti saab Euroopa Liidu eelarvest raha või mitte.