Nimelt on juba mitu päeva tulnud teateid, et Ungari ja Poola lõpuks leebuvad õigusriigi mehhanismi koha pealt ning nõustuvad kinnitama 1,1 triljoni suuruse seitsmeaastase eelarve (MFF) ja 750 miljardi euro suuruse majanduse taaskäivitamisfondi. Neid aitab sel teel ülemkogu järeldustesse lisatav punkt, mis võimaldab neil kodumaal enda otsust õigustada.

Kõige olulisem pikaajalist laadi otsus Ülemkogul on aga hoopis seotud kliimaeesmärkidega. Nimelt peaksid valitsusjuhid kinnitama eesmärgid vähendada kasvuhoonegaaside hulka 2030. aastaks 55 protsendi võrra ning jõuda süsinikuneutraalsuseni aastaks 2050.

Arutelu kliima teemal tuleb ilmselt pikk ja põhjalik, sest see on koht, kus kõikidel tuleb kõvasti pingutada. Analüütikute hinnangul pole siis, kui eelarve teemat ära lahendada ei suudetaks, ka lootust kliimakokkulepet saavutada.

Ent märgid näitavad, et lootus on siiski mõlema küsimuse lahendamiseks. Euroopa Liidu otsus kliimaeesmärkide osas oleks seejuures ajalooline ja teedrajav.

Olulisi arutelupunkte on Ülemkogul veelgi. Esiteks Türgi tegutsemine Ida-Vahemerel, mis on Ülemkogusid juba augustist alates kummitanud. Oktoobris jageleti selle üle tunde ning kokkuleppe aitas saavutada lubadus tulla teema juurde tagasi detsembris. Nüüd on see käes ning Türgile terendavad sanktsioonid. Millised, see selgub Ülemkogu käigus.

Ilmselt kujuneb õhtu lihtsaimaks teemaks jutt Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide tuleviku suhetest. Siinpool Atlandi ookeani on märgata selget elevust USA tulevase administratsiooni suhtes ning jälgi sellest saab olema ka Ülemkogu järeldustes.

Ülemkogu kahe päeva jooksul räägitakse ka võitlusest koroonaviirusega ja vaktsiinist, siseturvalisusest ja terrorismist.

Tippkohtumise lõpetab kohtumine Euroopa Keskpanga juhi Christine Lagarde'iga, et arutada majanduse olukorda euroalal.

Peaminister Jüri Ratas seekordsel Ülemkogul ei osale eneseisolatsiooni tõttu. Teda asendab Läti peaminister Krišjanis Karinš.