Jourova: piirangute seadmine ei tähenda, et põhiseaduse võib välja lülitada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Euroopa Komisjon

Kuigi valitsused on need, kes oma riigis koroonakriisi haldavad, ei anna see neile õiguse seada ebavajalikke piiranguid inimeste vabaduse hinnaga, ütles Euroopa Komisjoni asepresident Vera Jourova "Välisilmale".

Eelmise aasta lõpus oli Euroopa Liidus suur kriis, sest kaks Visegradi riiki - Ungari ja Poola - blokeerisid pikaajalist eelarvet. Nad ei olnud nõus, et õigusriigi põhimõtetel oleks edaspidi oluline roll raha väljamaksetes.

Ja kuigi õigusriigi teemat on neis riikides tembeldatud Lääne-Euroopa väärtuste pealesurumiseks, on saatuse irooniana selle eestkõneleja samuti pärit Visegradi riigist. Selleks inimeseks on juba teist voliniku ametiaega täitev Vera Jourova Tšehhist, kelle jaoks õigusriigi põhimõtted on isiklik võitlus.

"Ma mäletan aastat 1989. Me tahtsime lahti saada sellest režiimist, kus ei olnud õigusriiki, sõnavabadust, võimalust kohtuasju arutada erapooletu kohtuniku ees ning edendada kodanikuühiskonda. Ma mäletan seda väga hästi ja me tõesti tahtsime sellest lahti saada. Seepärast olen ma eriti mures arengute pärast Poolas ja Ungaris, sest ma näen sarnasusi või tendentse, mis sarnanevad režiimile, mida oma nooruspõlvest mäletan," selgitas Jourova.

Kohtupidamisest räägib Jourova läbi isikliku kogemuse. Nimelt pidi ta 2006. aastal istuma üle kuu aja eeluurimisvanglas, sest teda kahtlustati kahe miljoni Tšehhi krooni suuruse altkäemaksu võtmises. Ent kaks aastat hiljem vabastas kohalik politsei ta kõigist süüdistustest ning see vahejuhtum ei takistanud tema tõusu Euroopa Komisjoni. Seetõttu on tal ka paks nahk, mida poliitikas vaja läheb.

"Ma ei võta asju isiklikult, kuigi mustamiskampaania minu vastu Ungaris ja Poolas on karm. Aga ma ei ole siin, et kaevata, vaid tööd teha. Ja ma töötan väga olulise teema kallal, sest ma usun, et Euroopa Liit ei ole ainult ühisturg, vaid ka väärtuste liit. Seepärast on hea, et meil on kaks uut tööriista õigusriigi põhimõtete eest seismiseks. Üks neist on õigusriigi raport. Me lubasime Poola ja Ungari esindajatele, et uurime seal ka teisi liikmesriike. Me ei keskendu ainult neile. Seepärast toimub kaardistamine kõikides liikmesriikides. Ja mitte ainult õigussüsteemis, vaid ka meedia, korruptsioonivastase võitluse ja võimude lahususe teemades. Avaldasime esimese raporti septembris ja valmistame ette juba järgmist," rääkis Jourova.

Teine õigusriigi raport peaks ilmuma septembris.

Paratamatult tuleb erinevate üleöö kerkivate koroonapiirangute valguses küsida, kas Euroopa Liidus pole õigusriigi põhimõtted viimasel aastal löögi alla sattunud?

"Loomulikult peavad sellises kriisis olema valitsustel konkreetsed pädevused, sest nemad on kriisi haldajad. Aga see ei tähenda, et neil on pädevus seada ebavajalikke piiranguid inimeste vabaduse hinnaga, mille üle pole avalikkuse järelevalvet. See ei tähenda, et põhiseadus lülitatakse välja. Me jälgime olukorda liikmesriikides põhimõttel, et ka hädaolukorra meetmeid tuleb kohaldada vajalikus mahus, proportsionaalselt ja ajalise piiranguga. Tõehetk tuleb siis, kui koroonapandeemia on loodetavasti üle minemas ja me näeme, et piirangud kaotatakse ning naaseme normaalsusesse, nautides seejuures täielikult kõiki õigusi ja vabadusi," ütles Jourova.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: