"See peegeldab halvenevat trendi USA-Vene suhetes. Eesti jaoks on see muidugi pigem halb kui hea areng," tõdes riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson (Reformierakond).

Sellega nõustus ka Balti Kaitsekolledži poliitika- ja strateegiauuringute teadur Viljar Veebel, kes märkis, et ehkki USA vaatest võis Biden edastada lihtsalt hinnangu olukorrale, võib Venemaa võtta seda tülinorimisena. "Putin peab nüüd oma siseriiklikule auditooriumile näitama, kuidas ta sellele vastab," ütles Veebel.

"Venemaal võib tekkida nüüd vajadus oma meelepaha maandada ja selleks peab ta leidma mõne nõrgema vastase, sest ega ju selle pärast Kolmandat maailmasõda ei algata. Liiatigi saab Moskva aru, et temast ei ole praegu USA-le otseses konfliktis vastast. Seega on vaja leida keegi teine, kelle peal oma viha välja elada," arutles Veebel.

Ka Mihkelson pidas võimalikuks, et president Putin, kes kaldub taolisi ütlusi väga isiklikult võtma, võib nüüd korraldada Venemaa lähiümbruses mõne avantüüri, et sellega Biden proovile panna. Ta tõi näiteks Ukraina ümber kasvavad pinged, olukorra oodatav teravnemie Valgevenes ning selle taustal augustis-septembris toimuv Venemaa suurõppus Zapad-2021, mille ettevalmistused käivad juba praegu.

"Lisaks tasub meeles pidada ka Venemaa sisepoliitilist olukorda, mis on riigiduuma valimiste eel pingestumas: opositsiooni surutakse ühe jõulisemalt ja vägivaldsemalt maha. See näitab, et Putin kardab iga võimalust, mis võiks vähendada Kremli-meelse partei Ühtne Venemaa võitu," kommenteeris Mihkelson.

"Kahjuks võivad pinged meie regioonis kasvada ja Venemaa võib panna proovile USA valmisoleku," leidis väliskomisjoni esimees.

Veebel märkis, et tema hinnangul on Bideni administratsiooni üldine sõjakus Venemaa suhtes kasvanud, aga samal ajal paistab, et Moskvas ei saada aru, mida nad nüüd nii valesti või teistmoodi on teinud - nad on selliselt käitunud juba pikemat aega, ka teiste riikide valimistesse sekkunud.

"Eesti jaoks oleks parim, kui USA ja Venemaa leiaks viisi, kuidas pingeid maandada ning nende tõttu ei kannataks mõni kolmas riik," rõhutas ta.

Stoicescu: see võis olla ka heidutus

Pisut teist moodi vaatas juhtunule Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu, kelle sõnul võib Bideni kommentaari tõlgendada ka Venemaale piiride seadmise ja heidutusena: "Kui Biden ütles, et Venemaa peab oma tegevuse eest maksma, siis see ei olnud mitte ähvardamine kättemaksuga, vaid heidutus - tugev kommunikatsioon, et Venemaa muudaks oma käitumist. Sellist hoiakut on Läänes viimasel ajal nappinud."

Stoicescu viitas Bideni ühele esimesele kõnele presidendina, mille ta pidas Riigidepartemangu (USA välisministeeriumi) töötajatele, kus ta ütles otse välja, et kui eelmine, president Donald Trumpi administratsioon vaatas Venemaa sekkumistele ja küberrünnakutele läbi sõrmede, siis tema valitsus ei kavatse seda jätkata. "Ja ta ütles ka juba siis, et Venemaa ja president Putin hakkavad selle eest maksma," rõhutas analüütik.

Puudutades Bideni nõustumist küsimusega, kas Putin on tapja, tunnistas Stoicescu, et küllap Biden pidas silmas seda, et Putin vastutab Vene eriteenistuste tegevuse eest näiteks Aleksei Navalnõi või Sergei Skripali mürgitamisel. "Selliseid asju ei tehta Venemaal ilma presidendi teadmata," tõdes ta.

Stoicescu möönis, et nii lühike ja otsene vastus nii konkreetsele küsimusele oli mõneti ootamatu: "Tavaliselt ju poliitikud vastavad pikemalt - ei anta jah-ei vastust, vaid kommenteeritakse nüansseeritumalt."

Stoicescu märkis ka, et vaevalt USA liider oma sõnade eest vabandama hakkab ning hea isikliku keemiat tekkimine Bideni ja Putini vahel on sisuliselt välistatud.

"Venemaale Bideni sõnad kindlasti ei meeldi, aga vaevalt, et sellest nüüd sõda puhkeb. Kui vaadata üldist fooni, siis on Lääne suhted Venemaaga ilma selletagi väga halvad, nii, et vaevalt, et see ütlus enam palju muudab," leidis kaitseuuringute keskuse teadur. Küll aga võib Venemaa seda oma propagandas kasutada ning arvestada tasub ka sellega, et Moskva võib teha midagi, millega näitab, et Biden ise peab oma sõnade eest maksma. "Sest teada on, et Putin on väga kättemaksuhimuline," tõdes Stoicescu.