Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Keskerakonnale hääle 25 protsenti valijatest. See on Keskerakonna jaoks üsna aasta keskmine näitaja, sest partei toetus on kõikunud aasta jooksul vahemikus 22-27 protsenti.

Reformierakonda toetas detsembris 21 protsenti valijatest ja see on Turu-uuringute küsitluses erakonnale aasta ja kogu viimaste valimiste (märts 2019) järgse aja madalaim näitaja. Juunis oli Reformierakonna toetus aasta kõrgeimal tasemel ehk 33 protsenti.

Viimastel riigikogu valimistel 4,4 protsenti toetust kogunud ja parlamendi ukse taha jäänud Eesti 200 toetus kerkis seevastu detsembris Turu-uuringute küsitluses juba 20 protsendile. Eesti 200 toetus on jõuliselt kasvanud just aasta kahel viimasel kuul - veel oktoobris oli nende toetus seitse protsenti.

EKRE toetus madalaim alates valimistest

Selle tulemusega edestas Eesti 200 ka kindlalt EKRE-t, kelle toetus oli detsembris 14 protsenti. See on EKRE-le aasta madalaim näitaja ja kehvim tulemus ka alates riigikogu valimistest, kus partei kogus 17,8 protsenti toetust.

Ülejäänud erakondade toetusreitingud on võrreldes novembriga püsinud muutumatuna. Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda toetas detsembris üheksa protsenti ning Isamaad viis protsenti valijatest.

Väikeparteide toetus jäi allapoole valimiskünnist – Eestimaa Rohelisi toetas kolm protsenti, Eesti Tulevikuerakonda üks protsent ning muid erakondi alla ühe protsendi valimiseelistust omavatest täisealistest Eesti kodanikest. Küsitletutest kaks protsenti annaks oma hääle üksikkandidaadile.

Kolme koalitsioonierakonna kogutoetus oli detsembris 44 protsenti ja kahel opositsiooniparteil 30 protsenti. Novembris olid vastavad näitajad 45 protsenti ja 33 protsenti. Parlamendiväliste parteide kogutoetus oli valimiste järgse aja kõrgeim ehk 24 protsenti.

Keskerakond ja Reformierakond Tallinnas võrdsed

Eestlastest valijate seas on jätkuvalt toetuselt esikohal Reformierakond (23 protsenti), kellele järgnevad Eesti 200 (20 protsenti), Keskerakond (18 protsenti) ja EKRE (16 protsenti). SDE-d toetab 10 protsenti ja Isamaad kuus protsenti eestlastest valijatest.

Muust rahvusest valijate seas on jätkuvalt kõrgeim Keskerakonna toetus (59 protsenti). Eesti 200-t toetab 18 protsenti, Reformierakonda üheksa protsenti, SDE-d viis protsenti, EKRE-t neli protsenti, Isamaa toetus jääb muust rahvusest valijate seas alla ühe protsendi.

Kõrgharidusega inimesed toetavad kõige sagedamini Reformierakonda (26 protsenti), madalama haridusega inimesed aga Keskerakonda (27 protsenti).

Keskerakond on populaarseim erakond Ida-Virumaal (toetus selles regioonis 30 protsenti). Ka Lõuna-Eestis on populaarseim Keskerakond (25 protsenti), kuid palju ei jää maha ka Eesti 200 (21 protsenti) ja Reformierakond (19 protsenti).

Tallinnas ja Põhja-Eestis on võrdselt populaarseimad Keskerakond (Tallinnas toetus 26 protsenti, Põhja-Eestis 24 protsenti), Reformierakond (Tallinnas toetus 26 protsenti ja Põhja-Eestis 21 protsenti) ja Eesti 200 (Tallinnas toetus 24 protsenti ja Põhja-Eestis 20 protsenti).

Lääne-Eestis jagavad Reformierakond (21 protsenti) ja Keskerakond (21 protsenti) liidripositsiooni EKRE-ga (23 protsenti). Kesk-Eestis on populaarseimad EKRE (27 protsenti) ning Keskerakond (22 protsenti).

Uuringu taust - valimiseelistusega 72 protsenti

Novembris ja detsembri alguses oli Eestis kõige aktuaalsemaks teemaks koroonaviiruse levik. Olukorra leevendamiseks kehtestas valitsus novembris täiendavad piirangud, sh maskikandmise kohustuse avalikes siseruumides.

Samuti on viimasel kuul taas ohtralt tähelepanu pälvinud plaanitav abielureferendum, mille suhtes puudub üksmeel ka koalitsioonierakondade vahel. Novembris hargnes ametiauto väärkasutamise skandaal haridusminister Mailis Repsi (Keskerakond) osas, mille järel ta ametist taandus. EKRE kasvavat mõju valitsuses ilmestab detsembri alguses teatavaks tehtud otsus toetada katuserahade jagamisel kõige suurema summaga abordivastast MTÜ-d.

Kokku küsitles Turu-uuringute AS ajavahemikus 27. novembrist 7. detsembrini 881 Eesti kodanikku vanuses 18 ja üle selle, neist 137 silmast-silma ja 744 veebipaneelis.  1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti.

Valimiseelistust omas 72 protsenti küsitletud valimisealistest kodanikest. Ülejäänud 28 protsenti ei osanud küsimusele, kelle poolt nad riigikogu valimistel hääletaksid, vastust anda või ütlesid, et ei annaks häält kellelegi. Uuringukokkuvõttes on kajastatud ainult valimiseelistust omavate kodanike eelistuste jagunemisest.

Kell 11 kommenteerivad ERR.ee otsesaates värskeid uuringutulemusi ja ka teiste küsitlusfirmade reitinguid sotsioloog Tõnis Stamberg ning ajakirjanikud Toomas Sildam ja Urmet Kook.