The Times: Brexiti-leppe suurim takistus on võrdsete võimaluste seadus

The Timesis ilmunud arvamusloos leitakse, et Euroopa Liidu ja Suurbritannia Brexiti-leppe läbirääkimistes on kõige rohkem erimeelsusi tekitanud võrdsete võimaluste seadus (konkurentsiseadus).
Võrdsete võimaluste seadus seisneb selles, kuidas tagatakse Suurbritannia ja Euroopa Liidu ettevõtete õiglane konkurents pärast Brexitit. Suurbritannia ettevõtted tegutsevad praegu Euroopa Liidu keskkonna-, sotsiaal- ja riigiabialaste õigusaktide alusel, teatas The Times.
Euroopa Liidus kardetakse, et peale üleminekuperioodi kehtestab Suurbritannia enda õigusaktid, mis annaksid nende tööstusele konkurentsieelise. Põhja-Euroopa riigid on konkurentsiseadustes kõige tundlikumad, sest nende tööstus kannataks kõige rohkem.
"Euroopa Liit ei proovi takistada Suurbritannial loomast oma reegleid, vaid soovib kokkuleppe mehhanisme, et sellised muudatused ei kahjustaks EL-i huve," teatas Saksamaa kantsler Angela Merkel.
"Kui Suurbritannia peaks oma seadusi muutma ja see kahjustab Euroopa Liitu, siis me võime kaubanduse tasakaalustamiseks kehtestada tariifid," sõnas Euroopa Liidu Brexiti läbirääkimiste juht Michel Barnier.
Suurbritannia väitel pole Euroopa Liidu nõuded kooskõlas tavapäraste vabakaubanduslepingutega ja Brexiti-leppesse ei peaks EL-i konkurentsiseaduse tingimusi lisama.
"Euroopa Liidu seaduste järgimine kahjustaks meie suveräänsust ja selle saavutamine oli kogu Brexiti eesmärk," ütles Suurbritannia peaminister Boris Johnson.
Suurbritannia nõustub vahekohtu loomisega, kus vaadeldakse erapooletult konkurentsiseaduse rikkumisi. Euroopa Liit on väitnud, et vahekohtu protsess on potentsiaalselt liiga aeglane ja enne järeldustele jõudmist on majanduslik kahju juba tehtud.
Suurbritannia ja Euroopa Liidu läbirääkijad proovivad määratleda kui kaua võiks vahekohtu protsess kesta, kus Euroopa Kohtul puudub järelevalve. Euroopa Liidus leitakse, et vahekohtu otsus peab olema objektiivne ning ei rikuta Maailma Kaubandusorganisatsiooni tollitariifide ja õiguskaitsevahendite eeskirju.
Toimetaja: Karl Kivil