Maskikohustus on Eestis kehtinud enam kui nädal, ometigi oli selle nädala kolmapäeval kõige kõrgem nakatuvusnäit 544, kui võrrelda andmeid testi võtmise kuupäeva järgi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Koroonamudeleid koostava teadlase Mario Kadastiku sõnul ei ole mask ideaalne vahend - see küll vähendab nakatumise tõenäosust, kuid ei välista seda. Kõige tähtsam on tema sõnul praegu silmast silma suhtluse viimine miinimumini.

Kadastiku sõnul kõigub Eesti nakatumiskordaja praegu 1,1 ja 1,2 vahel, aga koroonapuhangu selgroo murdmiseks oleks vaja, et see näitaja langeks alla ühe. Tema sõnul peaks praegu riik inimestele andma sõnumi, et mõistlik on oma suhtlemist piirata nii palju kui võimalik ja kui eestlased suudaksid aasta lõpus kaks nädalat kodus püsida, oleks sel viiruse taandumisele suur mõju.

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Oskar Lepiku sõnul on riik kevadest alates rõhunud neljale meetmele.

"See on maski kandmine, distantsi hoidmine, HOIA rakenduse kasutamine ja käte pesemine," sõnas Lepik. Ta lisas, et uuringute kohaselt on inimeste teadlikkus erinevatest ohutusabinõudest väga hea.

Nädala lõpus algava teavituskampaania üks sõnum on, et tänavused jõulud tuleb pidada teisiti, oma väikses pereringis. Kui on kavas minna külla mõnele eakale sugulasele või tuttavale, siis seitse päeva enne külastust tuleks igasugused kontaktid viia miinimumini.

Kommunikatsioonieksperdi Ilmar Raagi sõnul on praegu valitsuse kommunikatsiooni suurim probleem mitme teema politiseerumine, mis annab tunda, et erinevatel soleerida armastavatel ministritel on natukene erinevad vaated.

"Selline olukord on halb, sest lihtsad küsimused, kas või näiteks maski kandmine või kodus olemine, muutuvad selle ministri nägu, kes parajasti kõige rohkem räägib, ja inimesed, kellele just see minister ei meeldi, võivad hakata just selle meetme vastu tegutsema," selgitas Raag.

Järgmine probleem on see, kui ministrid soleerivad ja võtavad ootmatult vastu otsuseid ilma kommuniktasiooniinimestega konsulteerimata. Selle tulemus on, et ministrite tasandil räägitakse ühte juttu, aga kommunikatsiooniinimestel tuleb n-ö järele sörkida.

"Ükskõik, kuidas nad ei püüaks anda ühtset sõnumit, on see lõhutud, sest ministrid saavad ikka kõige rohkem eetriaega," selgitas Raag.

Eksperdi sõnul on mõistetav, et kriisi ajal tahab iga minister näidata, et just tema juhib riigi sellest olukorrast välja, aga väga riigimehelik see ei ole, sest on liiga palju erinevaid sõnumeid.

"Kui terviseameti sõnumid on olnud suunatud kogu meetmete paketile, räägitakse isolatsioonist, distantsi hoidmisest, räägitakse maski kandmisest, siis millegipärast järgmises diskussioonis, mida kommunikatsiooniinimesed enam ei kontrolli, kõik soleerivad, on mask nendest teistest meetmetest eraldi tähelepanu alla sattunud," tõi Raag ühe näite.

Raagi hinnangul oli kevadel ühiskond ja valitsus, seejärel ka valitsuse kommunikastioon ühtsem, sest päris täpselt ei saadud aru, mis juhtuma hakkab ja kui hulluks olukord võib minna.

"Praegu on see tunne, et kuna iga päev 100 matust ei toimu, siis seetõttu hirm on väiksem ja igaüks elab oma elu ning ajab oma poliitikat," sõnas ekspert.

Raagi sõnul on otsuste tegemine valitsuse ülesanne, kuid nende selgitamise võiks jätta neutraalsetele kõneisikutele, nagu näiteks Arkadi Popov.