Indrek Saul: algoritm koroonaviiruse leviku ennustamiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Indrek Saul
Indrek Saul Autor/allikas: Karen Harms

Olge lahke, minister Jaak Aab, siin on teile algoritm koroonaviiruse leviku ennustamiseks, kirjutab Indrek Saul.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aab kurtis neljapäevases uudistesaates "Aktuaalne kaamera": "Head algoritmi selle ennustamiseks, mismoodi koroonaviirus järgmiste nädalate jooksul levib, pole ühelgi riigil ja seetõttu on asjatu ka kritiseerida valitsust lühinägelikkuses".

Minister ei ole oma mures üksi – häid mudeleid tuleviku ennustamiseks ei ole mitte kellelgi. Eriti teravalt tunnevad headest mudelitest puudust juhid, kelle ülesanne on langetada kaalukaid, tulevikku kujundavaid otsuseid. Need ei ole lihtsad, vaid sageli edu või pankroti, elu või surmaga lõppevad otsused.

Paraku juhid, kes vastutavad strateegiliste otsuste eest, ei valda kunagi täit infot otsuste langetamiseks. Kunagine USA riigisekretär kindral Colin Powell on tõdenud, et otsust tuleb hakata kujundama, kui oled kogunud 40 protsenti vajalikust infost ja kui 70 protsenti on käes, on aeg otsustada.

Head juhid teavad ka teist olulist alustõde "Better be roughly right than exactly wrong" (e.k - parem olgu laias laastus õige, kui täpselt vale"). Kuulus briti statistik George Box ütles kunagi: "Kõik mudelid on valed, aga mõned mudelid on kasulikud". Seega, kahju küll, härra minister, häid mudeleid ei ole ega tule, aga kasulikke küll.

Määramatuses otsustamine nõuab nii oskust kui ka julgust

Kui juht tunnetab oma võimetust otsuseid teha, siis kõige käepärasem vahend otsuse edasilükkamiseks on väita, et mul pole veel piisavalt infot. Seda minister Aab sisuliselt ju ütles, et ärge süüdistage valitsust, meil ju pole infot.

Otsustamist (ja otsustamatust) puuduliku info olukorras on põhjalikult uurinud nobelistid Kahneman ja Tversky. Nende avastustest innustatuna tegime koostöös kolleegide ja Tartu Ülikooliga uuringu Eesti juhtide otsustusvõimekusest. Ehmatav oli tõdemus, et tervelt 35 protsenti juhtidest on kehva otsustusvõimekusega, mistõttu ei tule ministrite ja poliitikute otsustamatus mulle üllatusena.

Paraku ei valita nendele kohtadele inimesi juhtimisvõimekuse alusel. Väikese vihjena riigikantseleile ütlen, et mu kolleegid oskavad vajadusel kandidaatide otsustusvõimekust hinnata. Aga, tsiteerides klassikuid, mitte sellest ei tahtnud ma teile rääkida.

Mudel on olemas ja pole mingi uus leiutis

Mul on haridus- ja teadusministrile Jaak Aabile hea uudis. Strateegilises juhtimises tuntakse juba 1967. aastast alates trendide analüüsi. Selle autoriks on Harvardi ülikooli professor Francis Aguilar, kes oma raamatust "Scanning the business environment" esimest korda sõnastas PEST-analüüsi põhimõtted.

Kasutades trendide analüüsimisel kõige lihtsamaid statistilisi tööriistu, nagu standardhälve ja libisev keskmine, on võimalik lihtsa vaevaga hinnata, millises suunas trend kaldub ja mis lähinädalatel juhtuma hakkab. Pildid ja detailsed selgitused ning analüüsi juhised on leitavad minu blogis.

Sama mudeliga on võimalik ennustada näiteks ettevõtte lähitulevikku – tellimuste arvu, klientide arvu, käivet jms. Teatud juhtudel on võimalik selle mudeliga isegi mitu aastat ette vaadata. Praeguse epideemia kontekstis kuni neli nädalat ette.

Toompea otsustajad jälgivad 14 päeva libisevat keskmist ja vaatavad, kuhu suunas see liigub. Mis ei ole vale, kuid pole ka piisav. Sündmuste arengu erakorralisusest kõnelevad need päevad, mil diagnooside arv on väljaspool veapiire.

Kui mingi punkt on veapiiride sees, tõdevad statistikud, et "statistiliselt oluline muutus puudub". Samal ajal on ka oluline vaadata, kui palju punkte on ühel ja teisel pool veapiire. Mida rohkem neid emmale-kummale poole koguneb, seda rohkem tulevane trend sinnapoole kalduma hakkab.

Mida me näeme?

Esimene ja kõige lihtsam viis trendi suuna ennustamiseks on vaadata, kuidas teineteise suhtes asetsevad 14 ja seitsme päeva trendijoon. Kuniks nädala trend on kahe nädala trendijoonest kõrgemal, siis epideemia laieneb. Kui nädala trend lõikab kahe nädala trendijoont, siis on saabumas murdepunkt.

Teine viis on uurida ekstreemsete diagnooside arvu päevas, kuidas seda kasutada, on illustreeritud graafiku ja põhjalikuma selgitustega blogis.

Millal epideemia taanduma hakkab? Kaks nädala tagasi ennustasin, et epideemia haripunkt saabub kolme-nelja nädala pärast. Lisasin blogiartiklisse ühe lihtsa "trendi trendi" graafiku ja sellelt on näha, millal epideemia haripunkt saabub.

Kas see on hea mudel?

Kindlasti saaks seda mudelit teha täpsemaks. Võiks interpoleerida polünoomiga (pardon my french!), arvutada esimest, teist ja kolmandat tuletist. Samas, see lihtne graafik aitab piisavalt selgelt näha, kuhu poole ekstreemsed väärtused kaalukaussi kallutavad.

Tagasi kindral Powelli juurde – kui mudel on juba 70 protsenti "õige", on see piisavalt kasulik. Roughly right. Kasulik. Nii et püsige rõõmsad ja terved, kandke maski. Kohe on hullem seljataga.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: