Lasterikkad pered: elatise suurus peaks sõltuma piirkonnast ja vanusest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Elatise arvutamise süsteemi tuleb teha õiglasemaks, leiab lasterikaste perede liit.
Elatise arvutamise süsteemi tuleb teha õiglasemaks, leiab lasterikaste perede liit. Autor/allikas: Pixabay

Lasterikaste perede liit leiab, et elatise arvutamisel peaks arvesse võtma ka laste vanust ja elukohta, sest kulutuste suurus on piirkonniti ja ealiselt erinev. Samuti ei peaks mastaabiefekti arvestama mitmike või enam kui viieaastase vanusevahega laste puhul.

Justiitsministeerium soovib peretoetuste eelnõuga muuta senist elatise arvutamise viisi, mis muudaks senise korra paindlikumaks ja õiglasemaks, et vähendada tahtmatult elatisvõlglaseks sattunute hulka ning vähendada ka nende üle käivaid kohtuasju.

Lasterikaste perede liit pooldab uut lähenemist, ent leiab, et baasiks võetavad summad peaksid olema diferentseeritud, lähtuvalt lapse elukohast ja vanusest. Praegune eelnõu näeb elatise arvutuse aluseks ette ühetaolise baasi 181 eurot, mida kohaldataks tarbijahinnaindeksi ja vanema sissetulekuga.

Statistikaameti andmeil elab Tallinnas või Harjumaal 56 protsenti kõigist Eesti lastest, kuid elukallidus on pealinnas ja selle ümbruses kõrgem kui näiteks Ida-Virumaal. Nimelt selgub analüüsist, et pealinnas ja selle ümbruses kulutatakse laste peale kõige rohkem raha, sellal kui Ida-Virumaal on kulutused lapsele kõige väiksemad.

Seetõttu tuleks liidu hinnangul võtta elatise arvutamisel arvesse ka piirkondlikku koefitsienti, sest muidu tekib liiga suur hulk lapsi, kellest kujuneb seadusest kõrvale kalduv erand, mistõttu tuleks kohtul kõiki neid juhtumeid ikka ükshaaval eraldi hinnata, et otsustada elatise suurendamise üle ning juriidiliste eelteadmisteta vanematel puudub arusaam ühesest ja arusaadavast süsteemist. See tõstaks kohtute koormust.

Lasterikaste perede liidu arvates peaks elatise arvutamine peaks kolme vanusegrupi kaupa, sest kulutused lastele sõltuvad nende east. Vanused peaksid jaotuma 0-6, 7-13 ja 14-18. Statistika järgi kulub eelkooliealistele lastele kuus keskmiselt 486, 7-13-aastastele 333 ja teismelistele 327 eurot. Praegu aluseks võetud baassumma 191 on pool nende summade keskmisest, ent liidu hinnangul tuleks pool summat vastavalt vanuserühma keskmistele kulutustele arvutada.

Edaspidi võib elatise arvutamisel võtta arvesse ka makstavaid lastetoetusi. Liit aga leiab, et iseäranis ei tohiks lasterikka pere toetuse arvestamisega liiale minna, sest suurema toetusega on riik väljendanud väärtuspõhimõtet, mis tunnustab vanemaid suurema hulga laste kasvatamise eest. See väärtuspõhimõte aga kaoks täielikult peretoetuste võrdsel jagamisel ja mööndusteta igakuiste kulutuste hulka arvestamisel, leiab liit.

Samuti leiavad nad, et muudetav regulatsioon peaks juba eos võtma arvesse ka vanemate varalist seisundit, mitte üksnes tegema mahaarvamisi last puudutavate tegurite arvelt. Seetõttu tegid nad ettepaneku peretoetuste automaatne arvestamine elatise arvutamisest välja jätta või arvestada toetusest üksnes poolt summast, millest omakorda pool arvestada kohustatud vanema kasuks, et säilitada peretoetuste väärtuspõhimõtteline identiteet.

Mastaabiefekti välistused

Eelnõu näeb ette, et kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse elatise summat esimese lapse elatise summaga võrreldes iga järgneva lapse puhul 30 protsenti. Näiteks kui esimese lapse puhul oleks arvestuse aluseks võetav summa 100 eurot, siis teise lapse puhul 70 eurot, kolmanda puhul samuti 70 eurot jne. Selline lähenemisviis võimaldab arvesse võtta nn mastaabisäästu ning asjaolu, et mitme lapsega pere puhul ei ole vaja iga lapse jaoks kõiki tarvilikke esemeid uuesti osta, vaid mingil määral on võimalik pere noorematel lastel kasutada vanemate laste jaoks soetatud esemeid (turvahäll, voodi, jalgrattad, mingil määral ka riided ja jalatsid jne).

Küsimusi aga tekitab, kui suure vanusevahe korral mastaabiefekt säilib. Näiteks ei käi üle viieaastase vanusevahega lapsed enam koos lasteaias ning sageli ei hoita
ühe lapse beebikaupa nii kaua alles. Seetõttu võiks liidu hinnangul teha eelduse, et kui laste vanusevahe on üle viie aasta, siis mastaabisääst enam ei kehti. Samuti ei peaks seda arvestama mitmike puhul, sest samas vanuses lapsed ei saa üksteise riideid, asju või õppevahendeid kasutada, sest need on samal ajal kasutuses.

Mõlemat asjaolu arvesse võttes ei ole liidu hinnangul põhjendatud rakendada mastaabisäästu igale järgnevale lapsele eranditeta 30 protsendi ulatuses, kuivõrd olukorras, kus peres kasvab näiteks 14-aastane poiss ja 9-aastased tüdrukutest kaksikud, ei ole mastaabisääst praktiliselt kuidagi rakendatav. Seetõttu võiks liidu hinnangul rakendada mastaabisäästu eeldust üksnes laste puhul, kes on samasoolised ja kelle vanusevahe on kuni kolm aastat. Üldiselt aga vajaks mastaabisäästu automaatne rakendamine täiendavat anaüüsi.

Lasterikaste perede liit soovitab korrigeerida elatise baassummat vastavalt vanema tegelikule sissetulekule, et tagada lastele vanemate lahkumineku korral nende senine elustandard.

Samuti on liidu hinnangul põhjendatud võtta elatise arvutamisel arvesse seda, kui laps viibib lahuselava vanema juures vähemalt seitse päeva kuus, mille käigus vanem teeb lapsele kulutusi.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: