"Läänemere strateegiline tähtsus on NATO jaoks kasvanud, see on muutnud meie partnerlust, informatsiooni vahetamine ja olukorra hindamine muutub aina olulisemaks," ütles Vauhkonen usutluses STT-le.

Rootsi ja Soome, samuti NATO on üha murelikumad Läänemere julgeoleku pärast. Vauhkonen märkis, et Rootsil ja Soomel on NATO-ga spetsiaalne partnerlus. Maailma poliitiline olukord on tema hinnangul muutnud Soome ja NATO vahelist partnerlust.

Viimastel aastatel on aga ka olukord NATO-s muutunud pingelisemaks. Seda on põhjustanud NATO vastuolud Türgiga ja Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust.

Vauhkoneni hinnnagul on NATO-s tekkinud rohkem erimeelsusi, kuid suurtes küsimustes leitakse endiselt konsensuslik ühisosa. 

Euroopa Liidu iseseisvate julgeolekujõudude ülesehitamine on tekitanud suuri ootusi, kuid Vauhkoneni arvates peab jääma kannatlikuks.

"Me peame Euroopa Liidu kaitsejõude hindama kümnendi lõpus ja siis võib olukord olla kardinaalselt erinev," lisas Vauhkonen. 

Vauhkonen leiab, et Euroopa Liidu kaitsekoostöö ei kattu NATO tegevusega. "Suurte probleemide lahendamisel, ma ei karda et NATO ja Euroopa Liit hakkavad üksteist segama," teatas Vauhkonen.

Vauhkonen pole varem Venemaaga tööalaselt kokku puutunud ja ei räägi vene keelt.

Venemaa kohta ütles Vauhkonen, et tegemist on tähtsa naabriga, kelle poliitika on alati Soomet mõjutanud ja teeb seda edaspidigi.

Vauhkonen töötas enne neli aastat Brüsselis NATO peakorteris, kus ta oli Soome kõrgeim sõjaväeline esindaja.

Vauhkonen alustas karjääri luuretöötajana 1990. aastatel ja hiljem 2000. aastate alguses töötas Saksamaal kaitseatašeena. Oma karjääri jooksul on ta olnud veel Soome mereväe staabiülem ja juhatanud kriisireageerimisjõude Afganistanis.

Kontradmiral Juha Vauhkonen saab Soome luure staabiülemaks jaanuaris.