Perearstid loodavad alustada koroonavaktsineerimisega jaanuaris
Kuna Pfizer/BioNTechi vaktsiin võib Euroopas müügiloa saada juba enne jõule, siis on Eestil lootust, et esimesed vaktsiinid jõuavad kohale veel selle aastanumbri sees. Esimesed vaktsiinidoosid on mõeldud haiglatele ja hooldekodudele, perearstid loodavad oma riskirühma kuuluvate patsientide vaktsineerimisega alustada juba jaanuaris.
"Kõige olulisem on COVID-19 patsiente reaalselt teenindavate meditsiinitöötajate vaktsineerimine," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. Nii jõuab koroonavaktsiin esmalt Ida-Virumaa ja Tallinna haiglatesse ning Tartu ülikooli kliinikumi. Hooldekodude puhul piirkondlikke erisusi ei tehta, sest haigus võib jõuda igasse Eesti hooldekodusse.
Samuti on kavas esimeste seas vaktsineerida kõik üle 70-aastased inimesed ja teatud krooniliste haiguste põdejad.
"Kui vaktsiinitarned ei ole väga suured, siis Eesti Perearstide Seltsi poolt me kindlasti soovitame, kes oleks need, kes esmajärjekorras peaksid vaktsiini saama," selgitas perearst Marje Oona. Ta tõi näite, et neerupuudulikkuse all kannatavat inimest vaktsineeritakse varem kui tavalise kõrgvererõhuga kimpus olijat, sest neeruhaige risk on suurem.
Perearstidele jääb võimalus vakstineerida ka neid inimesi, kelle tervisliku seisundi puhul nad peavad seda vajalikuks, näiteks on tegu mõne harvikhaiguse põdejaga.
Kuigi vaktsiinide saabumise aeg ega kogus pole veel selge, loodab perearst oma patsiente hakata vaktsineerima juba jaanuaris.
Perearstikeskus võtab ise riskirühma kuuluva inimesega ühendust ja lepib kokku vaktsineerimise aja. Vaktsiinid on pakitud viie või kümne kaupa viaalidesse ning pärast viaali avamist tuleb süstid ära teha paari tunni jooksul. Seetõttu on oluline kokkulepitud ajast kinni pidada.
"Ei ole nii, et reedel mul jäi siit üks doos üle, panen ta siis külmkappi, et esmaspäeval jätkame edasi," sõnas Oona.
Teatud kaitse annab ka esimene süst, teine süst tehakse 21 päeva hiljem. Lubatud immuunsus tekib seitse päeva pärast teist süsti.
Eesti on otsustanud, et pool laekunud vaktsiinipartiist pannakse n-ö teise süsti tarbeks kõrvale, et vältida olukorda, kus vaktsineerimine võiks jääda vaktsiininappuse tõttu pooleli. Ehk kui Eesti saab esimese tarnega 10 000 doosi, siis vaktsineeritakse esmalt ära 5000 inimest.
Eesti lootis alguses saada 100 000 doosi koroonavaktsiini, kuid vaktsiini jaotatakse Euroopa riikide vahel proportsionaalselt, samas on teada, et Pfizeril on tootmisprobleeme. Praegu räägib firma Eesti puhul pigem kümnetest tuhandetest doosidest.
"Võib oletada, et esimene vaktsiinitarne ei saa olema piisav 100 000 inimese jaoks, vaid need tarned kokku esimese kvartali jooksul katavad ära esimese 100 000 vajaduse," ütles Kiik.
Läbirääkimised hetkel sel teemal käivad ja sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse tõi näite, et eelmisel reedel lubati Eestile 10 000 doosi, päeva lõpuks oli see kogus kerkinud 40 000 peale.
Kui aasta esimestel kuudel õnnestub müügiluba saada AstraZenecal, siis on lootust, et vaktsineerima saab hakata ka mitte riskirühma kuuluvaid inimesi.
Eesti panustas vaktsiinide soetamisel just AstraZenecale, kellelt tellitud kogusest piisaks poolte Eesti elanike jaoks.
"Olukord ongi muutunud, vaktsiini võidujooks on niimoodi käinud, et pidevalt juhtinud tootjast on n-ö finišisirgel möödunud kaks tükki (Pfizer/Biontec ja Moderna – toim.) ja ilmselt jõuavad enne finišisse," tõdes Kiik. Aga AstraZeneca tootmisvõimsus ja pakutud kogused on kõige suuremad ja ka hind on mõistlikum, sest Euroopa Liit on ise investeerinud vaktsiini arendusse.
Koroona vastu vaktsineerimine on vabatahtlik, seda ka meedikutele. Vaktsineerimisest loobunutel tuleb arvestada, et neile jäävad kehtima teatud piirangud.
"Vaktsineeritud inimestel suure tõenäosusega saab olema lihtsam riikide vahel liikuda, nii nagu ka praegu väga paljudes riikides sisenemisel on konkreetne nõue väga paljude haiguste vastu vaktsineerimistunnistuse ettenäitamiseks," selgitas sotsiaalminister.
Väljatöötamisel on QR koodil põhinev lahendus, et inimene saab vaktsineerimise andmebaasist alla laadida oma vaktsineerimistunnistuse, et seda vajadusel ette näidata. Samalaadset lahendust töötatakase välja ka testimise tõendamiseks. "Need lahendused kindlasti globaalselt ka kasutusele võetakse," sõnas Kiik.
Toimetaja: Merili Nael