Norstati reitingud: Reformierakonna toetus madalaim pärast valimisi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Abielu rahvahääletuse esimene lugemine riigikogus, esiplaanil Kaja Kallas
Abielu rahvahääletuse esimene lugemine riigikogus, esiplaanil Kaja Kallas Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud iganädalase uuringu järgi kukkus Reformierakonna reiting alla 30 protsendi, mis on madalaim tase pärast valimisi.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29,2 protsenti, Keskerakonda 21,6 protsenti ja Eesti 200 15,8 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Norstat Eesti küsitlus käsitleb perioodi 17. novembrist 14. detsembrini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku.

Reformierakonna toetus langes nädalaga 1,9 protsendipunkti võrra ning on nüüd madalaimal tasemel pärast 2019. aasta märtsis toimunud riigikogu valimisi. Eesti 200 jätkas samal ajal tõusu ning parlamendivälise erakonna reiting tõusis nädalaga veel 1,1 protsendipunkti võrra.

Esikolmikule järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 13,6 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond 8,2 protsendiga ning Isamaa 5,9 protsendiga.

Koalitsioonierakondi toetab 41,1 protsenti ja opositsioonierakondi 37,4 protsenti vastajatest.

Opositsioonierakondade summaarne toetus pole praeguse riigikogu kosseisu ajal veel nii madal olnud.

Teadur Martin Mölderi sõnul jätkus ka sel nädalal Eesti 200 toetuse kasv koos valimiseelistust mitte omavate kodanike osakaalu langusega.

"Laias laastus on Eesti 200 kahe kuuga oma toetuse kahekordistanud, kasvatades seda umbes kaheksa protsendipunkti võrra. Kuigi tegemist on väga märkimisväärse toetuse nihkega, ei ole see üldpildis ennekuulmatu. Kui vaatame Norstati reitinguid viimase kahe aasta jooksul, siis näeme ka teisi sama kiireid ja sarnase ulatusega nihkeid. Ka aasta aega tagasi kahekordistas Eesti 200 oma toetuse; 2019. aasta suve lõpus ning käesoleva aasta veebruaris ja märtsis kasvas Keskerakonna toetus sama kiirelt umbes seitsme protsendipunkti võrra ning 2019. aasta suve alguses kasvatas Reformierakond samuti oma toetust samas ulatuses ja sama kiirelt," meenutas Mölder.

Eesti 200 toetuse kasv on toimunud küll erinevas ulatuses, aga siiski märgatavalt praktiliselt kõikides sotsiaal-demograafilistes gruppides paralleelselt eelistuseta valijate osakaalu langusega.

Samas on teiste erakondade toetajate absoluutarvud püsinud suhteliselt paigal või ei ole näidanud kasvu, mis annaks Mölderi hinnangul alust eeldada, et eelistuseta valijad on ka nende toetajate sekka liikunud. "Seega võime oletada, et Eesti 200 toetuse kasv on olnud tingitud ennekõike just varasemalt erakondliku eelistuseta valijate aktiveerumisest," ütles Mölder.

Eesti 200 toetuse kasv on olnud eriti suur kõrgharidusega ja rohkem kui 2000 Eurot kuus teenivate valijate seas.

Sellega sisenetakse Mölderi sõnul selgelt Reformierakonna territooriumile ning ilmselt hakkab peagi kätte jõudma ka hetk, kus viimane peaks hakkama tõsisemalt muret tundma oma teotusenumbrite pärast.

"Teatud mõttes on Reformierakond veel heas seisus - nende toetajate absoluutarv on püsinud viimastel nädalatel stabiilne ning on alates oma madalseisust kevadel isegi suures plaanis aeglaselt kasvanud. Kuid kuna eelistuseta valijate osakaal on langenud ja absoluutarvudes on Eesti 200 positsioon nende arvelt kasvanud, on kõigi teiste erakondade, sealhulgas ka Reformierakonna, suhteline positsioon halvenenud. Seega näeme ka nüüd kõige viimastes reitingutes Reformierakonna suhtelise toetuse kõige madalamat taset alates valimistest," rääkis Mölder.

"Võib-olla kõige märkimisväärsem praeguses situatsioonis ongi just see, et kui pildilt kõrvale jätta Eesti 200 toetuse kasv ja eelistuseta valijate osakaalu paralleelne järsk langus, siis ei ole reitingumaastikul viimase paari kuu jooksul peaaegu mitte midagi märkimisväärset muutunud. Kõikide teiste erakondade toetatajate absoluutarvud on olnud stabiilsed ning mitte ainult Reformierakonna vaid ka Keskerakonna ja osalt ka EKRE toetuste langus viimasel ajal on tingitud just Eesti 200 ja valimiseelistusta kodanike osakaalude muutumisest," lisas Mölder.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: