Euroopa Parlament kiitis heaks EL-i pikaajalise eelarve

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Euroopa Liidu lipp. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Euroopa Parlament kiitis heaks Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2021-2027.

10. novembril EL-i Nõukoguga kokkulepitud pikaajaline eelarve kiideti heaks 548 häälega. 81 saadikut olid vastu ja 66 jäi erapooletuks. EL-i uute omavahendite kokkulepe kiideti heaks 550 häälega. Vastu hääletas 72 ja erapooletuks jäi 73 saadikut.

Euroopa Parlamendi läbirääkijate saavutatud kokkuleppe kohaselt kasvab Euroopa Liidu seitsme aasta eelarve 16 miljardi euro võrra. Selle rahaga tugevdatakse kümmet EL-i juhtprogrammi, mis aitavad muu hulgas kaitsta kodanikke COVID-19 pandeemia tagajärgede eest ning kaitsta Euroopa Liidu väärtusi.

Saavutatud kokkuleppega kolmekordistab Euroopa Parlament muu hulgas tervishoiu jaoks kavandatud vahendeid (suurem toetus programmile "EL tervise heaks"), tagab Erasmus+ täiendava rahastamisaasta ja kindlustab teadusuuringute rahastamise kasvu.

11 lisamiljardit tuleb konkurentsitrahvide suunamisest ELi eelarvesse, neli miljardit saadakse pikaajalise eelarve ümberjaotamistest ning üks miljard suunatakse reservi, mis on ette nähtud tulevaste vajaduste ja võimalike kriiside tarbeks.

Kasutusele võetakse uued tuluallikad

Läbirääkijad nõustusid põhimõttega, et taasterahastu võla tagasimaksetega seotud kulud ei tohiks tulla investeerimisprogrammide arvelt ega tuua kaasa liikmesriikide suuremaid osamakseid. Seepärast lepiti kokku uute omavahendite kasutuselevõtu tegevuskava järgmiseks seitsmeks aastaks.

Õiguslikult siduva tegevuskava kohaselt jõustub juba 2021. aastal plastimaks. 2023. aastast rakendub heitkogustega kauplemise süsteemil põhinev omatulu, millele võib lisanduda ka süsiniku tasakaalustusmaks kolmandate riikide tootjatele, digimaks (alates 2023. aastast) ja finantstehingute maks (alates 2026. aastast).

Suureneb parlamendi roll taasterahastu järelevalves

Taasterahastu "Next Generation EU" eelarve osas hakkavad parlamendi, komisjoni ja EL-i Nõukogu vahel toimuma regulaarsed kohtumised, kus hinnatakse raha kasutamise eesmärgipärasust ja läbipaistvust. Parlament ja nõukogu kontrollivad kõiki kõrvalekaldeid eelnevalt kokkulepitud kavadest.

Prioriteedid on keskkonnakaitse, sooline võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused

Vähemalt 30 protsenti EL-i pikaajalisest eelarvest ja taasterahastust peab toetama kliimaeesmärkide saavutamist. Lisaks tuleb tagada, et alates 2024. aastast oleks 7,5 protsenti EL-i iga-aastastest kulutustest suunatud bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele.

Mitmeaastase finantsraamistiku prioriteet on ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste tagamine.

Pikaajalise eelarve määruse ja institutsioonidevahelise kokkuleppe peab nüüd heaks kiitma EL-i Nõukogu. Seejärel avaldatakse need Euroopa Liidu Teatajas ning hakkavad kehtima 1. jaanuaril 2021.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: