Hiina impordib veerandi oma söevajadusest Austraaliast.

Sel aastal on söe import Austraaliast vähenenud, mais oli see 9,4 miljonit tonni, novembris ainult 1,8 miljonit, teatas The Times.

Hiina väidab, et üritatakse vähendada majanduse sõltuvust söest. Tavapärasest külmem talv ja majanduse taastumine on aga elektrinõudlust järsult suurendanud.

Lõuna-Hunani provintsi energiaametnik väitis, et kohalikud söevarud on vähenenud 18,5 protsenti ja elektrijaamad ei pruugi olla võimelised töötama täisvõimsusel.

"Tuule- ja päikeseenergiast toodetud elekter puudujääki ei kompenseeri," teatas Hunani elektrivõtte peadirektori abi Zhang Xiaojun.

"Kui söevaru on ebapiisav, näete kohe toodetud elektri langust," ütles anonüümne elektriinsener Hiina riigimeediale.

Hiina lõuna provintsid nagu Hunan ei paku keskkütet ja pered loodavad talvekuudel hakkama saada individuaalsete kütteseadmetega.

Hunani provintsis asuv Yiyangi linn teatas, et lülitab ajavahemikus 17.00-20.00 välja kõik dekoratiivsed valgustid ja hoiab töös ainult poole tänavavalgustusest.

Ida-Zhejiangi provintsis andis kohalik omavalitsus kõikidele kontoritele käsu kütmist mitte sisse lülitada, kui just toatemperatuur ei lange alla kolme kraadi. Provintsi tehastes on teatud päevadel tootmine peatatud.

Süsi pole ainukene Austraalia maavara, millest Hiina majandus sõltub.

Hiina impordib rauda 80 protsendi ulatuses, suurem osa sellest tuleb Austraaliast ja Brasiiliast. Eelmisel aastal ostis Hiina välismaalt üle miljardi tonni rauamaaki, millest 60 protsenti tuli Austraaliast.