EL plaanib anda piirivalveametnikele volitused sotsiaalmeediat jälgida

Euroopa Liidu ranniku- ja piirivalveametile (Frontex) kavandatavad uued volitused sotsiaalmeedia jälgimiseks ohustavad sõnavabadust, ütlesid Euroopa Parlamendi saadikud ja kodanikuühiskonna esindajad väljaandele Politico.
Euroopa Komisjoni teisipäevane ettepanek Frontexi põhjalikuks ümberkorraldamiseks annaks ametile laialdased volitused jälgida sotsiaalmeedias sisu, mis soodustab või õhutab ebaseaduslikku EL-i sisenemist.
Itaalia sotsiaaldemokraadist eurosaadik Brando Benifei sõnul on ametivõimude sekkumine inimsmugeldamist reklaamiva veebisisu eemaldamiseks igati õigustatud. "Kuid laialdane sotsiaalmeedia jälgimise mandaat läheb palju kaugemale ja allutab veebis toimuva arutelu piirivalveameti järelevalvele," märkis Benifei.
Benifei hinnangul kujutab komisjon ettepanek USA immigratsiooni- ja tolliameti (ICE) laialt kritiseeritud jälgimistaktika kopeerimist.
EL-i ettepaneku kohaselt looks Frontex sotsiaalmeedia jälgimiseks üksuse ning teavitaks vastavaid platvorme liikmesriikidesse ebaseaduslikku sisenemist hõlbustavast sisust.
Plaan langeb ajale, mil komisjon taotleb ameti eelarve kahekordistamist järgmiseks seitsmeks aastaks ning soovib oluliselt laiendada selle volitusi inimeste väljasaatmisel.
Sisu seaduslikkuse üle otsustavad riigid. Nende määratud ametiasutused või kodanikuühiskonna organisatsioonid saavad platvormidel probleemse sisu tuvastada ja selle eemaldamiseks märgistada.
Frontex taotleks EL-i digiteenuste määruse (DSA) raames usaldusväärse teavitaja (trusted flagger) staatust, mis tagab nende märgistatud sisule sotsiaalmeediaplatvormidel prioriteedi. Selle staatuse taotlejad peavad tõestama oma asjatundlikkust ja sõltumatust riiklikule ametiasutusele, kes taolise eristaatuse ka väljastab.
"DSA usaldusväärse teavitaja programm ei olnud kunagi mõeldud selleks, et politseijõud saaksid inimeste veebiväljenduste seaduslikkuse hindamisel nõuetekohasest menetlusest mööda hiilida," selgitas kodanikuõiguste rühmituse EDRi vanempoliitikanõunik Jan Penfrat.
Komisjoni esialgses teates vihjati, justkui Frontex juba "hakkaks tegutsema" sellise üksusena. Hiljem täpsustas EL-i tehnoloogiajuht Henna Virkkunen, et amet peab vastavat staatust esmalt taotlema. Taotluse vaatab läbi riiklik ametiasutus, et kontrollida Frontexi sõltumatust ja asjatundlikkust antud valdkonnas.
Poola parempoolne eurosaadik Piotr Müller ütles Politicole, et mandaat peab olema täpne ja keskenduma kuritegelikele võrgustikele. "Frontex peaks võtma sihikule salakaubavedajad ja inimkaubitsejad, mitte teostama järelevalvet rännet puudutavate arvamuste üle."
Virkkunen teatas plaanist teisipäeval toimunud kohtumisel, kus osalesid DSA väärinfo tegevusjuhendile allakirjutanud, kellest mitmed on ühtlasi usaldusväärsed teavitajad.
Kinniste uste taga toimunud nõupidamisel tõstatati küsimusi uute meetmete mõju kohta sõna- ja kogunemisvabadusele. Kahe osaleja sõnul püüdis komisjoni tehnoloogiaosakonna (DG CONNECT) peadirektori asetäitja Renate Nikolay sõnavabadusega seotud muresid leevendada.
Teised seadusandjad suhtusid Frontexi volituste laiendamisse soosivalt, kuid ettevaatlikult.
Iirimaa paremtsentristlik eurosaadik Regina Doherty nentis, et EL-i rändeametiasutused vajavad vahendeid reageerimaks muutuvatele ohtudele Euroopa piiridel. "Kuid praegu on peamine paika panna detailid, et ametiasutused saaksid selges õigusraamistikus kiiresti tegutseda ning platvormid võtaksid ebaseadusliku sisu eest vastutuse," rõhutas Doherty.
Saksamaa paremtsentristlik eurosaadik Andreas Schwab lisas: "Sotsiaalmeedia muutub selgelt üha suuremaks murekohaks, kuid meil ei tohiks olla liiga palju tööriistu – kasutagem DSA-d."
Frontexi endine juht Fabrice Leggeri, kes kuulub Prantsusmaa parempopulistlikku erakonda Rahvuslik Liit, märkis, et uued volitused kujutavad endast komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni "katset tsenseerida Euroopas sõnavabadust".
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: Politico










