Praegusel hetkel läheb Eestis jagatavatest taastuvenergia toetustest biomassil töötavatele koostootmisjaamadele pea pool. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kinnitusel arvestatakse biomassi ka edaspidi kui 100-protsendiliselt taastuvenergia allikat.

450 miljoni eurose mahuga abipaketti kohaldatakse kümne aasta jooksul ja kava toetab eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Majandusministeeriumi energeetika asekantsleri Timo Tatari sõnul võimaldavad muudatused korraldada vähempakkumisi juhitava ja juhitamatu elektrijaama toodangu otsimiseks ja ka olemasolevate elektrijaamade osalemise vähempakkumisel, kui need kasutavad fossiilkütuste asemel rohekütuseid.

"Muudatuste kohaselt saavad vähempakkumistes osaleda ka olemasolevad elektrijaamad, kes vähempakkumise võitjana vahetavad osaliselt või täielikult fossiilkütused välja rohekütuste vastu," ütles Tatar.

Tatari sõnul võimaldavad heaks kiidetud muudatused täita eesmärke paindlikumalt ja senisest soodsamalt, mis on oluline töötleva tööstuse konkurentsivõime säilitamiseks. Perspektiiv on liikuda toetusvaba tootmise suunas.

"Ühtlasi võimaldavad muudatused korraldada vähempakkumisi näiteks salvestusvõimalusega päikeseelektrijaamade, tuulikuparkide või tootmisvõimsuse reguleerimisvõimalusega koostootmisjaamade rajamiseks," lisas ta.  

2021. aastal plaanib riik vähempakkumist 500 gigavatt-tunnile biomassile ning 450 gigavatt-tunnist tehnoloogianeutraalset vähempakkumist. Ka 2023. aastal plaanib riik 650 gigavatt-tunnist tehnoloogianeutraalset vähempakkumist.

Edasised sammud on Tatari sõnul praegu veel lahtised ning pigem soovib riik liikuda peale 2023. aasta vähempakkumist toetustevabale tootmisele.

Taastuvenergia koja hinnangul läheb n-ö vanade tootmisvõimsuste toetamine vastuollu üldiste põhimõtetega, sest see toetus loodi taastuvenergeetika arendmiseks.

"Eriti kahju on veel see, et selline muudatus loob tegelikult postiivse eelistingimuse ühele turuosalisele. Meie seisukoht pigem on ju see, et pikajaalist positiivset mõju omavad otsused, mis annavad kõikidele turuosalisele hea võimaluse ning lähtuksid põhimõttest, mis seni on kehtinud, ehk toetada uute taastuvelektri tootmisüksuste rajamist," ütles koja juht Mihkel Annus "Aktuaalsele kaamerale".

Eesti Energia kommenteeris, et riigiabi muutmise otsus mõjutab Eesti Energiat olemasolevate tootmisseadmete puhul juhul, kui vastav elektrituruseaduse muutmise seadus riigikogus vastu võetakse.