Tallinna Soojus ühendab 160 000 majapidamist. Katlamajad, torud ja trassid on linna omandis, kuid see on suuresti rendilepinguga soojatootja Utilitas kasutada. Selles on osi, mis tarbivad elektrit, näiteks pumbad, kuid elekter suudetakse tohutus süsteemis ise toota ja suhteliselt vähe. Nõnda ka gaasi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Gaasi osa on ainult siis, kui on väga külmad talved ja suured pakased akna taga. Ehk loomulikult ühel hetkel hakkab kõik see, mis maailmas toimub, meid mõjutama, aga lähikuudel me saame öelda, et vähemalt pealinnas kaugkütte puhul me mingit hinnatõusu ette ei näe," rääkis Tallinna Soojuse juht Rainer Vakra.

Kaugküttega on nagu loteriiga. Kui elad suurlinnas, aitab massiefekt, mõnes kauges kandis võib aga juhtuda, et maagaas või elekter on ainus lahendus ja tuleb maksta. Nõnda laekub ka konkurentsiametile taotlusi soojuse piirhinna tõstmiseks ühes või teises piirkonnas.

Kui aga sinu piirkonna soojatootja katlasse läheb puiduhake, oled veel võidus. Eestis on selle osakaal 58,2 protsenti, millest on kujunenud omamoodi hinnagarantii, ütleb jõujaamade ja kaugkütte ühingu (EJKÜ) tegevjuht Siim Umbleja.

"Need kütused, mida me Eestisse sisse toome, mõjutavad kaugküttesektorit lihtsalt vähem. Väga palju kasutatakse kohalikke allikaid, eelkõige puiduhaket, mis on kohalikku päritolu, mille kättesaadavus on suhteliselt hea olnud," selgitas Umbleja.

Hinnarahu võib aga lõppeda, kui kuskil puidu kasutamine hüppeliselt suureneb.

"Juhul, kui tekivad anomaaliad, puidu kasutus võib ootamatult suureneda. Näiteks Narvas, kus valitsus plaanib hakata puitu põletama, siis see kindlasti süvendab kütuseturul defitsiiti. Ma ei usu, et see nüüd juhtub selle poolaasta sees. Pigem ta võib kevade poole mingit mõju avaldada või siis tulevastel aastatel. Defitsiidi süvenedes kindlasti võib eeldada, et tekib suurem konkurents puiduhakkele ja võib ka hind tõusta," rääkis Umbleja.

Eestis on kokku 101 küttevõrku, mis kõik sama eriilmelised nagu riigikogu saadikud. Energiakriisi tingimustes võib süveneda ebavõrdus. Seni on konkurentsiameti hinnangul tarbija huvid piisavalt kaitstud.

"Kaugkütte puhul me ikkagi ei saa rääkida konkurentsist sellepärast, et kaugkütteettevõte, kaugküttevõrk on juba oma piirkonnas loomulik monopol. Lisaks Eesti seadusandlusele on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada ka kohalikud kaugküttepiirkonnad ehk see tähendab, et kui kaugküttepiirkonnas tarbija asub, siis tal ka alternatiivsed võimalused puuduvad," rääkis ameti peadirektor Märt Ots.

Enamik Pärnumaa katlamaju kasutab puiduhaket

Pärnumaal on enamik katlamaju puiduhakkele üle viidud. Sindis kasutatakse kuni uue katlamaja valmimiseni veel mõni kuu gaasi, aga suuremas hädas on Vändra, kus korterelamuid, aga ka vallamaja, lasteaeda ja raamatukogu kütab gaasil töötav katlamaja.

SW Energial on Pärnumaal neli kaugküttepiirkonda: Paikusel, Sindis, Saugas ja Uulus. Kõikjal köetakse puiduhakkega, aga Sindis on praegu katlamaja ehitus pooleli.

"Sindi katlamaja, ma loodan, oktoobri lõpus või hiljemalt novembri keskel on uuesti puiduhakkega tööl. Praegu töötab gaasikatel seal. Väga külmadel ilmadel või avariiolukordadeks, kui midagi juhtub puiduhakkekatlaga või turbakatlaga, siis käivitatakse korraks gaasikatel," rääkis SW Energia arendusjuht Vadim Nogtev.

SW Energial on üle Eesti 51 kaugküttevõrku, gaasikatlamaju oli neli, nüüd jääb vaid üks.

"Aga nendesse gaasikatlamajadesse, kus oli võimalik, me kiiresti viisime põlevkiviõli peale, sest põlevkiviõli hinnatõus on väiksem hetkel," ütles Nogtev.

Vändra oli aastate eest oma gaasiküttega väga eesrindlik, meenutab kunagine pikaajaline alevivanem, praegune Põhja-Pärnumaa vallavaraspetsialist Toomas Sonts. Siis läks alevi kaugküttetootja Adven üle gaasiküttele, mis oli väga soodne.

"Kui teised omavalitsused said kõik toetust riigilt, et kallist küttehinda kompenseerida, siis meie olime väga heas seisus. Nüüd on ajaratas teise pöörde teinud ja gaasiküte on veel kõige kallim," rääkis Sonts.

1. oktoobrist on soojuse megavatt-tunni piirhind Vändras ligi 112 eurot, praegune hind, 98 eurot megavatt-tundi, hakkas kehtima alles 1. septembrist. Kaugkütte tarbijatel teeb see meele mõruks.

Turu 22 korteriühistul on õnneks see pluss, et sai KredExilt laenu ja soojustas maja.

"Kütet läheb vähem, aga tänu sellele, et me ise piirame. Õhtul paneme kella üheksast kinni, järgmine päev teeme lahti. Aga mõned tahavad ikka sooja saada, mõned inimesed on soojalembesed. Siis me peame nendega ka ikka arvestama. Me tegimegi nüüd selle uue hinnapakkumise, saime kaugsüsteemi automaatika. See nüüd hakkab ise reguleerima, vaatame, kuidas see nüüd toimib," selgitas korteriühistu esimees Rein Rosin.

Paari aasta eest soovis Adven Vändrasse uut katlamaja ehitada, kus puiduhaket kasutada. Vallavalitsus oli valimis selleks kinnistut pakkuma, aga volikogu oli vastu ja Adven pidi Euroopa Liidu toetuse tagasi maksma. Reedel ütles firma "Aktuaalsele kaamerale", et praegu pole uut katlamaja võimalik ehitada, aga maha nad seda mõtet matnud ei ole.

Kaugküttehinnad erinevad piirkonniti märkimisväärselt

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu andmetel tekib kaugküttejaamades toasoojaks vajalik energia peamiselt puiduhakkest - 58 protsenti katlamajadest põletab puitu.

Viiendik ehk 20 protsenti kaugküttejaamadest põletab maagaasi, 11 protsenti kasutab soojusallikana tootmisest ülejäävat heitsoojust. Vähesel määral põletatakse põlevkivi, turvast ja muid fossiilseid kütuseid.

Konkurentsiamet on kaugküttele seadnud piirhinnad, mis erinevad Eesti piirkondades märkimisväärselt. Kõige vähem peab radiaatorite soojaks minemise eest maksma Narvas, kus megavatt-tund maksab alla 50 euro. Jüri, Valga ja Kuressaare elanikud näevad küttearvetel samuti alla 50-eurost ühikuhinda.

Pärnus ja Viljandis saab küsida veidi üle 50 euro megavatt-tunni eest. Kõige kallim kaugküte on pealinna ümber - Tabasalus võib küsida üle 75 ja Harkus üle 86 euro megavat-tunni eest.

Kaugküte on siiski kättesaadav vähem kui pooltele Eesti majapidamistele. Neljandik kodusid kasutab ühe küttevõimalusena ka pliiti, ahju või kaminat. Oma soojuspump või katel on 18 protsendil leibkondadest ja vähemalt osaliselt kütab elektriga iga kümnes pere.